Küllo Arjakas

FOTO: Pm

Mõnel üksikul säilinud noorusaja fotol on Jaan Teemant paksude tumedate juustega. Ent kõikidel hilisematel üleni hall. Võimalik, et ta läks halliks lausa üleöö.

1. detsembril 1909 teatas Päevaleht: «Adwokat Temant on 4 aasta jooksul rohkeste muutnud, nii et teda raske on ära tunda: 39=aastane mees walgete juuste ja halli habemega, raske ja wäsinud käiguga, näeb palju wanem wälja, kui ta tõepoolest on.» Selleks ajaks oli ta olnud aasta eeluurimisvangistuses. Kohtus süüdistati Teemanti 1905. aasta sügisel revolutsiooniliste meeleolude õhutamises, esmajoones Tartu ülikoolis aulakoosoleku juhtimises. Ülimalt ägedate meeleolude rahustamisel oli ta seal küll juba esimese päevaga oma hääle ära karjunud…

Teemantile mõisteti poolteist aastat vanglat, millele järgnes veel asumine Arhangelski kubermangus. Jaanuaris 1906 oli Vene kasakasalk tema isa talu, sh talle kuuluva elumaja maani maha põletanud. Veebruaris 1906 mõisteti Kohila vallamajas sõjavälikohtu istungil Teemant tagaselja surma. Surmaotsusest sai Teemant teada Šveitsis, kuhu oli karistussalklaste eest põgenenud. Vene üliõpilaste lugemistoas «Novoje Vremjat» sirvinud Teemant leidis juhuslikult sellise sõnumi. Teade olevat mõjunud rusuvalt ning terve järgmise öö oli ta piinavas unenäos sandarmite eest uuesti põgenenud.

Jaan Teemant (24. september 1872 – 24. juuli 1941 (?)) oli Läänemaalt pärit, Treffneri gümnaasiumi ning Peterburi ülikooli lõpetanud advokaat. Praegu jääb tema sünnikoht Pärnumaale, Paatsalu külasse. Septembris 2008 tähistati maakiviga tema sünnikoht. Ta sai tuntuks 20. sajandi algusaastatel, esindades talupoegi kohtuasjades mõisnike vastu, ning valiti 1904. aastal Tallinna linnaduumasse (volikogu). 1905. aasta revolutsiooni päevil kutsusid saksa aadlikud teda pilkeliselt Eesti kuningas Jaan I-ks. 11. novembril 1918 nimetas Eesti Ajutine Valitsus Teemanti Eesti Vabariigi prokuröriks. Ta esmaülesanne oli kohtuministrile alluva prokuratuuri käimapanemine.

Teemant oli Eesti Ajutise Maanõukogu (1917–1918), Eesti Asutava Kogu (1919–1920) ja II–V riigikogu liige. Ta osales 1920. aastal vastu võetud Eesti I põhiseaduse koostamises. Temperamentse poliitikuna paistis ta sageli silma oma ägedate sõnavõttudega. Aastatel 1925–1927 ja 1932. aastal oli Teemant neli korda riigivanem. 1930. aastate teisel poolel oli ta opositsioonis oma kauaaegse kaasvõitleja Konstantin Pätsiga ning oli nelja endise riigivanema Pätsi-kriitilise memorandumi üks autoreid. Advokaat Teemant kaitses kahel protsessil vangistatud vabadussõjalaste liikumise tegelasi.

Jaan Teemant arreteeriti 24. juulil 1940. Põhjuseks oli tema tegevus Eesti Vabariigi prokurörina aastatel 1919–1920, eeskätt tolleaegsed kohtuprotsessid kommunistide vastu ning Saaremaa 1919. aasta mässuga seonduvad asjaolud. Teemant oli veebruaris 1919 moodustatud Erakorralise Uurimiskomisjoni esimees.

Sõjakohtu tribunal mõistis 21. veebruaril 1941 Teemantile kümme aastat vangistust. Jaan Teemanti hukkumise täpsed asjaolud on siiani teadmata. Tõenäoliselt lasti ta 1941. aasta juuli alguspäevil Tallinnas maha, aga mõne suulise mälestuse järgi hukkus tapiteekonnal Venemaale.