Mikk Salu: mina valin auto

Mikk Salu Foto: Toomas Huik / Postimees

Juho Kalberg Telliskivi seltsist kirjutas kaks päeva tagasi Postimehe arvamusportaalis, et paarikümne aasta pärast pole Tallinnas autot vaja ning eraauto omamine on muutunud naeruväärseks.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütles eile, et auto taandub ja tramm tõuseb ning sõiduauto jääb pikemateks nädalavahetuse sõitudeks. Facebooki sõprade seas levis samal ajal pildike allkirjaga, et arenenud riik pole mitte see, kus vaesed sõidavad autoga, vaid see, kus rikkad sõidavad ühistranspordiga. Nojah, väga tore iseenesest, kena, ilus ja üldse tupsu-nunnu ning autovabale nädalale kohane, aga tulevik kuulub ikkagi autodele.

Taavi Aas võib ju kiita tramme ja laita autosid, aga sinu autos ei hakka toksikomaan liimi nuusutama (episood trammis eelmisel nädalal), sinu autosse ei tule Sitsi peatuses peale seitse parmu, kelle tõttu terve ülejäänud trammivagun tühjaks läheb (tavapärane pilt Kopli trammis).

Autoga ei pea sa ka Valgast Tartusse sõitma pika ringiga Viljandi kaudu, sest ühistranspordi graafik muud ei võimalda. Autos ei külmu veeämber põhjani läbi – isiklikult kogetud juhtum Tallinna-Tartu bussis 2012. aasta talvel. Kogenud ühistranspordi kasutajad võivad selliseid näiteid tooma jäädagi.

Muidugi võib kohe vastu väita, et üks asi on Tallinn ja Eesti aastal 2012 oma probleemidega ja arenenud riigid on hoopis teine asi. Eks ta nii ka on. Seal riikides, kus rohkem raha, seal ka tihedamad graafikud ja mugavamad bussid. Aga ometi, ka Hollandis – Eestist väiksem riik, kümme korda suurem rahvaarv, tihe asustustihedus, kokkuvõttes ideaalne platvorm ühistranspordi arendamiseks – ka seal, vaatamata ühistransporti maetud giljarditele, kõrgetele maksudele ja autoomanike vastu suunatud käskudele-keeldudele, ka seal on autosid per capita rohkem kui Eestis. Tegelikult nii ongi. Rikkamates riikides on autosid rohkem. Väga lihtne.

Lõpuks selle suve näide Saaremaalt. Nägin seal ise, kuidas bussijuht pidi peatuses seisvatele reisijatele lehvitama, et siin ma seisma ei jää, sest buss on täis. Aga nägin ka seda, kuidas Kuressaare bussijaamast väljus buss ühegi reisijata. See ei tähenda, et bussitranspordi planeerijad oleksid Saaremaal lollid, vaid seda, et see ongi keeruline olukorras, kus inimesi on vähe ja inimeste liikumisvajadused on muutlikud.   

Ühistranspordi arendamine on tore ja tihti ka vajalik, aga ei maksa sattuda eufooriasse. Ühistranspordi puhul tuleb ausalt välja öelda ka faktid. Et see on: a) väga kallis, b) topelt kallis hõreda ja üha hõredamaks muutuva asustusega Eestis, c) ja mitte kunagi ei suuda see ikkagi võistelda selle autonoomia, paindlikkuse, kiiruse ning mugavusega, mida pakub isiklik sõiduvahend.

PS. Ma ise autoga ei sõida, mul endal autot ei ole.