Harju maavanem Ülle Rajasalu.

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Postimehe arvamusportaal palus Harju maavanemal Ülle Rajasalul kujutleda ideaalset Tallinna ja Harjumaa transpordikorraldust aastal 2030, Rajasalu visioonis tuleb Tallinna ja Harjumaa ühistransporti vaadata ühtse tervikuna.

Linnakeskkonna arengu üks võtmeküsimusi on selles, kui heaks suudame muuta oma ühistranspordivõrgu – seda nii kvaliteedilt kui kvantiteedilt. Linnakeskkonnas jääb autodele ruum paratamatult kitsaks. Arenguid vaadates tõdeme, et Tallinna ja ülejäänud Harjumaa ühistransporti tuleb  vaadata koos ja ühtsena, omavalitsuste piirid jäägu joonteks kaardil. Selle poole oleme püüelnud: tänasest kuupäevast saavad kõik Harju maakonna 24 omavalitsust kasutada ühtset piletisüsteemi.

Paraku on Tallinn transpordi arendamise asemel pidanud tegelema kokkuhoiuga (hõredamad graafikud ning transport ei järgi ju linnaarenguid) ja ühistranspordi alarahastatuse valguses on täna raske näha positiivsust tasuta linnatranspordis. Kuhu jääb oodatud kvaliteeditõus? Meile oli suureks üllatuseks, et Tallinna linn võttis vastu otsuse pakkuda tallinlastele tasuta ühistransporti ilma Harjumaaga ühistranspordi osas eelnevalt rääkimata, millest on kahju. Minul tekib küsimus, kes selle kinni maksab? Ega’s mitte harjumaalane? Selline süsteem tekitab intriige ning ebavõrdsust. Kindlasti peaks see olema rohkem läbi mõeldud ning eelnevalt kokku lepitud. On tõenäoline, et tasuta sõit tallinlastele võib kaasa tuua pileti hinna tõusu harjumaalastele. Loodan, et see nii ei lähe.

Tallinn on osa Harjumaast, mistõttu oleks mõistlik ühendada ühistranspordi koordineerimine ühisesse keskusesse. Koostöös Tallinnaga on kõigil palju võita, kui suudame ühendada eri ühistranspordi liigid ühtsesse võrku, seome tõmbekeskused ja tähtsamad sõlmed nagu sadam, raudteejaam ja lennujaam loogiliselt, kiirelt ja mugavalt.

Loodan, et aastaks 2030 oleme olukorras, kus on tehtud teoks kõik ilusad plaanid mida teame mantrana aastakümneid. Trammiliinid on pikendatud kiiresti arenevatesse tõmbekeskustesse ja suurtesse elamupiirkondadesse. Samuti on mitmetasandilised ja valmis Tallinna liiklussõlmed, nagu Haabersti ja Russalka piirkond koos Põhjaväila tee väljaehitamisega. Lisaks loodud tõmbekeskusi ühendavad koridorid, toimiv kergliiklusteede võrgustik, autovaba kesklinn, soojad ja katusega ootepaviljonid jne. See ei ole ulme, see on teostatav – linnal peab oleme tahtmist selleks vahendeid leida. Kindlasti oleks põhjust asumite siseselt mõelda ulmelisena mõjuvatele lahendustele nagu PRT (lihtsustatult n.ö rööbastel liftid mis viivad otse sihtkohta). Usun, ka et ühendus Helsingiga võiks olla osa ühistranspordist.

Ühistransport pole aga ainuke lahendus. Ideaalis võiks kodu, töö, lasteaed, kool ja kauplus asuda lähestikku ja käigud saaks enamasti tehtud jala või jalgrattal. See on üks linnaplaneerimise suuri väljakutseid.

Lähemasse tulevikku on ka Harjumaa ühistranspordikeskus ning Harju maavalitsus plaaninud arendada pargi ja reisi süsteemi Harjumaa tõmbekeskustesse paralleelselt Tallinna linnaga, et vähendada liikluskoormust.

Juba järgmisel aastal saabuvate uute rongidega ja raudteeliikluse tihendamisega seoses vajab kindlasti lahendamist raudtee ülesõidukohtade läbilaskevõime ja ohutuse suurendamine näiteks Tondi, Nõmme, Pääsküla ja Keila linna ülesõitudel.

Me tunneme vajadust keskse bussiterminali järele Harjumaal, kus on ühildatud saabuvad ja väljuvad bussid ning kus reisijad saaksid mugavalt ka teisi teenuseid. Praegusel hetkel Harjumaa maakondlik bussiterminal puudub. Üks põnevamaid projekte, millelt me kõik ootame palju, on Ülemiste transpordikeskus, mis loodetavasti ühendab linna-, maakonna- ja kaugemalt tulevad bussiliinid, aga ka erinevad transpordiliigid, sealhulgas  Rail Balticu.

Uusi ja huvitavaid arenguid ühistranspordis jagub, loodan siiralt et aastal 2030 oleme nii kaugel, et auto peab garaažist välja ajama erandjuhul, Loodame, et meil kõigil on hea, mõnus ja lihtne oma asju ajada kodu lähedal ja ühistranspordi abil.