Riigieelarvesse laekus tänavu esimese kuue kuuga 3,12 miljardit eurot, mis on 50,2 protsenti selleks aastaks planeeritud tuludest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on laekumised riigieelarvesse kasvanud ligi 60 miljoni euro võrra.
Tõnis Kõiv: pension tõuseb kindlasti. Miks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui majandusbuumi ajal kasvas eelarve 10–15 protsenti aastas, siis nüüd on hea, kui kasv on umbes kuus protsenti aastas. Tänu Eestis aetud mõistlikule eelarve- ja majanduspoliitikale saame koostada järgmise aasta eelarve suuremate tuludega kui selle aasta oma. See tähendab, et on olemas teatud ruum kulutuste kasvatamiseks, sh palgatõusuks.
Ajalehtedest ja raadiost, televiisorist ja internetist on pidevalt lugeda, kuulda ja näha erinevate elualade esindajate palgatõususoove, lausa nõudmisi. Õpetajad on juba aasta algusest elanud suureneva palga ootuses. Riigikogus ja omavalitsustes on toimunud arutelud ja otsustamised koolivõrgu korrastamise üle, mitmeid tavapäraseks saanud olukordi on muudetud või plaanitakse muuta, et me suudaksime õpetajatele uuest aastast kõrgemat palka maksta.
Arstide liidu eestkõneleja ähvardab tööseisakuga, kui arstide palk järgmisest aastast hüppeliselt ei tõuse. Väidetavalt on meditsiinis suurem probleem hoopis õdede ja hooldajatega, neid on arenenumate riikidega võrreldes tunduvalt vähem, lausa mitu korda. Õnneks aga on õdede väljaõpe tunduvalt lühem arstide omast ja seega on nende puudus kiiremini kõrvaldatav.
Kuidagi ei saa mainimata jätta ka sisejulgeoleku valdkonda ehk päästjaid ja politseinikke. Ka seal on sisemisi ressursse kõvasti kasutatud, ümberkorraldusi tehtud ning juhtimist ajakohastatud. Elutähtsa teenuse pakkujate olemasolu eelduseks on oskajad inimesed, kellele tuleb maksta jõukohast palka.
Seda nimekirja võiks jätkata. Lastetoetuste tõstmise plaan on laual ning käib arutelu, kuidas ikka on kõige mõistlikum abi vajavaid lapsi/perekondi rohkem toetada.
Oleme kriisi ajal teinud raskeid otsuseid, mis kannavad nüüd vilja. Riigieelarve kasvamine loob võimalusi poliitikaks ehk valikuteks võimaluste vahel.
Aga ühte me ei tohi ära unustada. Lastel on elu alles ees, tööealised on võimelised ja suutlikud tegema valikuid, aga pensionärid on oma elutöö juba ära teinud. Meil on kohustus eakate ees, tagamaks nende elukvaliteedi säilimine ja parandamine, ning selleks tuleb ka järgmisel aastal jätkata pensionide tõstmisega. Keskmine pension peaks uuest aastast tõusma vähemalt sama palju kui sel aastal, kui mitte rohkem. See, kui palju eakatele kontole rohkem raha laekub, saab lõplikult selgeks eelarve menetlemise käigus.