Tallinna abilinnapea Taavi Aas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tallinna abilinnapea Taavi Aas ennustab Postimehe arvamusportaalis, et tuleviku Tallinna liiklus on palju keskkonnasõbralikum, muuhulgas areneb trammiliiklus ning autoga on linnasüdamesse hoopis vähem asja.

Seda, milline näeb Tallinna või kogu Eesti transpordikorraldus välja aastal 2030, on muidugi keeruline ennustada, aga mõningaid suundumusi saab aimata.

Vaadates juba praegu arenenud Euroopa riike, näeme me, et suurte linnade südames liiguvad enamasti väiksed linnaautod, palju kasutatakse ühistransporti ja liigeldakse jalgrataste ning teiste alternatiivsete liiklusvahenditega.

Jalgrataste kasutamine on Eesti kliimas muidugi ka tulevikus hooajaliste piirangutega, kuid eratranspordis annavad tulevikus kindlasti praegusest enam tooni elektriautod ja ka ühiskondlikus transpordis võetakse kasutusele üha keskkonnasäästlikumad tehnoloogiad. Ühistransport muutub kiiremaks, mugavamaks ja efektiivsemaks.

Viimastel kümnenditel on maailmas olnud näha tendentsi, mis seab ka Tallinna ühistranspordile uued väljakutsed. Nimelt kolivad inimesed ja ka töökohad ühistranspordivõrgust kaugele, äärelinnadesse ja linna piiri taha. See eeldab tuleviku ühistranspordiliikidelt suuremat integreeritust ning muutub kindlasti ka liinivõrk.

Linnalähiliinid, nii raudtee- kui ka bussitransport, peavad kandma reisijad linnaliinidele ette, kust inimesed siis bussi, trammi või trolliga edasi liiguvad. Isiklik sõiduauto jääb seejuures üha enam pikemateks nädalavahetuse sõitudeks.

Tallinnas areneb kindlasti trammiliiklus. Lähimad aastad toovad uued, kaasaegsed trammid neljandale, Tondi-Lasnamäe liinile. Seejuures on trammitee tulevikus autoliiklusest eraldatud, mis teeb trammiliikluse sujuvamaks.

Trammiliinid pikendatakse kindlasti esmajoones Lasnamäele ja Mustamäele ning võrku ühendatakse ka lennujaam ja sadam.

Kuna nafta hinna odavnemist on raske oodata, siis arendatakse maailmas praegu erinevaid tehnoloogiaid bussidele ja trollidele, mis teevad bussid keskkonnasäästlikumaks ning trolliliikluse paindlikumaks. Tallinna linn hoiab arengutel kindlasti silma peal ning läheb nendega vastavalt võimalustele kaasa.

Autoliiklusele rajatakse lähitulevikus alternatiivseid marsruute, mis suunavad transiitliikluse kesklinnast eemale. Linnasüdamesse on inimestel paarikümne aasta pärast autoga kindlasti hoopis vähem asja, mis tähendab väiksemat vibratsiooni, õhu- ja mürareostust ning seega jääb enam ruumi jalakäijatele ja ühistranspordile.

Postimehe arvamusportaal küsib rahvusvahelise liikuvusnädala valguses, milline võiks näha välja ideaalne Tallinna liikluskorraldus aastal 2030.