Raivo Vetik

FOTO: Peeter Langovits

Seda, et eestlased oskavad üha vähem vene keelt, põhjustavad nii riigi venepelglik poliitika kui asjaolu, et keeleoskajam põlvkond sureb lihtsalt välja, kirjutab Tallinna Ülikooli professor Raivo Vetik Postimehe arvamusportaalis.

Uuringud kinnitavad, et tervikuna on eestlaste vene keele oskus ja huvi selle õppimise vastu viimase paarikümne aasta jooksul pidevalt vähenenud.

Vaadates vene keele oskust vanusegruppide lõikes, võib kinnitada, et tulevikus jätkub see protsess ainuüksi demograafilistel põhjustel üha kiirenevas tempos – kui pensioniealiste seas oskab vene keelt umbes 80 protsenti, siis noorte seas alla kolmandiku eestlastest.

Tegemist on ühelt poolt teatud kultuurilise kapitali kaotamisega, mille üle ei ole põhjust rõõmustada, teisalt aga asjade loomuliku arenguga peale n-ö «tagasipöördumist läände».

Mul võib olla kahju, et minu lapsed ei suuda lugeda Dostojevskit originaalis, aga ma ei saa seda neile ka ette heita, sest keskkond meie ümber on muutunud.

Võib väita, et eestlaste vene keele huvi mõjutab muuhulgas ka olukord Eesti-Vene suhetes.

Pragmaatiliselt võttes ei oleks midagi loomulikumat, kui eestlased püüaksid ära kasutada Vene turuga seotud majanduslikke võimalusi või õppida tundma rikast vene kultuuri, mis eeldab vene keele oskust.

Suhete teravnemine ja sellega kaasnevad emotsioonid mõjutavad aga automaatselt ka inimeste keeleoskusega seotud hoiakuid. Näitena võib tuua ühe 2005., 2008. ja 2010. aasta integratsiooniuuringute andmete võrdluse.

Aastal 2008 läbiviidud uuringus oli eestlaste hinnangul nende vene keele oskamise vajadus töökohal 10-15 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmises ja järgmises uuringus.

Nii suur erinevus ei saa tuleneda sisemisest arenguloogikast, see eeldab mingit välist jõudu, milleks antud juhul oli suure tõenäosusega Eesti-Vene suhete hüppeline halvenemine seoses pronksöö sündmustega.

Seega mõjutavad eestlaste vene keele huvi ja oskust peamiselt demograafilised arengud, aga ka mitmed pragmaatilised kaalutlused ja emotsionaalseid reaktsioonid. Kui demograafilisi protsesse on väga raske mõjutada, siis inimeste hoiakud sõltuvad otseselt riigi poliitikast.