Psühholoog ja koolitaja Marianna Drozdova.

FOTO: Raigo Pajula

Koolitaja ja Tallinna Ülikooli doktorant Marianna Drozdova kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et kui eesti vanemad panevad oma võsukese venekeelsesse lasteaeda, teevad nad tollele suure teene.

Kuulu järgi otsustavad tuntud eestlased üha enam saata oma lapsi venekeelsesse lasteaeda või palkavad neile venekeelseid eraõpetajaid. On selle taga soov tagada laste hea vene keele oskus ning hea läbisaamine venekeelse vähemusega või hoopis pikaajaline strateegiline mõtlemine oma laste kasvatamisel?

Vähemused, eesti-vene, multikultuursus – need teemad on ajapikku niivõrd politiseeritud ja muutunud kohati klišeeks, et kipume tajuma neid loosungite, programmide, meie-nende vastandusena, unustades, et taoliste valikute taga on inimesed oma oluliselt lihtsamate ja pragmaatilisemate kaalutlustega, soovide ja tunnetega.

Täiskasvanutena mõistame hästi, kuivõrd kasulik on nii eraelus kui erialaselt oskus leida ühist keelt endast väga erineva maailmavaatega inimestega, suhelda konfliktivabalt ja ennetada arusaamatusi, panna end «teise kingadesse» ning viia enda sõnum kohale erinevustele vaatamata.

Selleks, et seda kõike osata teha, jääb üksnes teooriast väheks – see eeldab praktilist kogemust. Ning just nimelt tihe kokkupuude teistsuguse keele- ja kultuurikeskkonnaga on üks parimaid viise, kuidas neid oskusi saab omandada.

Kui me satume alles täiskasvanuna mitmekultuurilisse keskkonda, teeme vahel üsna valusaid vigu, enne kui saame kätte vajalikud oskused. Samas, kui omandada see kõik juba varajases lapsepõlves, mil õppimine on palju lihtsam, säästame lapse valusatest õppetundidest ning anname talle tugeva eelise edaspidiseks arenguks.

Peaasi, et teine kultuur

Milleks siis venekeelne lasteaed? Võib-olla pole siin võtmesõna niivõrd «vene» kui just «teine kultuur». Lasteaed pakub just teistsuguse keele- ja kultuuriruumi kogemust ning kui sellele lisandub oskuslik vanemate tugi ja kasvatajate juhendamine, aitab ja õpetab taoline lasteaed kõiki nimetatud oskusi loomulikult ja valutult. Ning tänu loomulikule avatusele ja uudishimule õpitakse oluliselt lihtsamalt kui täiskasvanuna.

Kultuuriline pädevus pole siiski ainus «teise kultuuri» lasteaia eelis. Erinevad teadusuuringud on näidanud, kuidas varajane kakskeelsus avaldab positiivset mõju lapse kognitiivsele arengule.

Kakskeelsete laste puhul on näiteks täheldatud paremat sooritust probleemilahendusülesannetes ja paremat õpiedukust, uuringud näitavad samuti, et kakskeelsus soodustab loomingulist mõtlemist, aitab kaasa paremate sotsiaalse oskuste arengule, rääkimata juba oluliselt kergemast keelte omandamisest.

Tulemusena areneb nii parem võime näha ja mõista kompleksseid seoseid kui ettevõtlikkus ja oskus leida uudseid ja ebatavalisi lahendusi probleemidele. Need kõik on aga oskused, mis võivad kujuneda väärtuslikuimaks konkurentsieeliseks tänapäeva maailmas.

Venemaa jääb

Kuid tulgem tagasi üldisemale ühiskonna tasandile. Eesti on osa üleilmastuvast kultuuri- ja poliitilisest ruumist, me oleme paratamatult tihedas kokkupuutes paljude teiste kultuuridega. See tähendab, et me ei saa eirata ka asjaolu, et Venemaa koos selle keele ja kultuuriga on ja jääb meie suureks naabriks.

Kui osata heita kõrvale stereotüübid, mitte jagada inimesi «omadeks» ja «võõrasteks», annab see hoopis rohkem võimalusi avastada põnevaid inimesi ja ideid, märgata ja kasutada ära võimalusi äri ja karjääri edendamiseks, isiklikuks arenguks.

Seda kõike on raske saavutada, kui piirduda ühe keele- ja kultuuriruumiga, samas varajane lapsepõlv on parim aeg selliste hoiakute «külvamiseks», mis aitavad jääda avatuks, omandada kultuurilist pädevust ja muuta seda oma tugevusteks.

Meil siin Eestis aga on strateegiliselt võimas asukoht Euroopa ja Venemaa piiril, mis võib avada tohutuid võimalusi, kui neid vaid soovida näha ja osata õigesti kasutada.

Kokkuvõtteks arvan, et vanemad, kes aitavad varakult oma lastel saada positiivset multikultuurset kogemust – olgu see eesti või vene lasteaias – teevad oma lastele suure teene ja investeeringu nende tulevikku, tingimusel muidugi, et nad ei piirdu lasteaiaga, vaid pakuvad ka endapoolset tuge.