Homne Euroopa Liit: riikide föderatsioon

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Foto: SCANPIX

Euroopas valitseb endiselt kriis ja paljud on seda oma nahal tunda saanud. On tehtud tähtsaid otsuseid, kuid tegelikult ei ole me seni suutnud veenda oma kodanikke, turgusid ega rahvusvahelisi partnereid. Endiselt kaheldakse mõne riigi puhul, kas nad ikka suudavad ellu viia vajalikke reforme, ning teiste puhul, kas nad on piisavalt solidaarsed, et ühisraha püsiks ja Euroopa ühinemine saaks jätkuda.

Euroopa peab leidma uue suuna ja uue mõtteviisi.

Kuulumine Euroopasse tähendab esmajärjekorras seda, et me kõik oleme ühes paadis. Kui soovime, et meie väärtused muutuvas maailmas edasi kestaksid, peame tegutsema ühiselt, nii et meie sõnadel ja tegudel oleks piisavalt kaalu ka üleilmsel tasandil. Euroopa vajab otsustavat läbimurret. Peame hajutama kõik kahtlused, et suudame üheskoos teha vajalikud muudatused. See nõuab ühise majandusruumi lõplikku väljaarendamist, milleks aga on oluline luua asjakohane poliitiline aluspõhi.

Kõige olulisem on majandus taas kasvule pöörata. Selleks tuleb liikmesriikides ära teha aastakümneid edasi lükatud struktuurireformid, lahendada varjatud huvide probleem ning muuta tööturg ühtaegu turvalisemaks ja paindlikumaks. Euroopa tasandil tuleb veelgi enam pingutada koostööd pärssivate takistuste kõrvaldamiseks, olgu need siis füüsilised, majanduslikud või digitaalsed. Euroopa Liidu eelarvest tuleb esmajoones toetada investeeringuid, majanduskasvu ja reforme.

Selline lahendus saab õnnestuda vaid juhul, kui see on õiglane ja tasakaalustatud. Mõnes Euroopa osas oleme juba silmitsi sotsiaalse hädaolukorraga. Ma ei nõustu arvamusega, et Euroopa sotsiaalkaitse mudel ei toimi. Tõhus sotsiaalsüsteem, mis annab abi nendele, kes seda vajavad, ei takista heaolu saavutamist.

Kõigis Euroopa Liidu riikides on käimas reformid ja eelarveseisundi tugevdamine. Kehtestatud on ühised kaitsemehhanismid ja Euroopa Keskpank toetab eurot järjekindlalt. Sel sügisel võime jõuda pöördepunkti ka Kreeka küsimuses. Selleks peab Kreeka püsimine reformikursil olema väljaspool kahtlust. Samamoodi peab väljaspool kahtlust olema ülejäänud riikide soov toetada Kreeka jäämist euroalasse. Kui Kreeka suudab täita endale võetud kohustused, peaks ta jääma ­Euroopa Liidu ja euroala liikmeks.

Meie kõige pakilisem ülesanne on tagada euroala terviklikkus. Selle eest vastutavad liikmesriigid ja ELi institutsioonid ühiselt. Kõik asjaosalised peaksid austama Euroopa Keskpanga sõltumatust.

Majandus- ja rahaliidu kõrvale tuleb luua ka pangandus- ja fiskaalliit.

Kriis on näidanud, et kuigi pangad on muutunud rahvusvaheliseks, on eeskirjad ja järelevalve jäänud riigipõhiseks. Kui vanker kiskus kiiva, pidi maksumaksja tekkinud kahju kinni maksma. Sel nädalal esitasime ettepaneku luua ühtne Euroopa järelevalvemehhanism. Tegemist on suure sammuga pangandusliidu suunas, mis omakorda aitab taastada usaldust kogu pangandusjärelevalve vastu.

Euroopa vajab ka fiskaalliitu. Ühe liikmesriigi majanduslikud otsused mõjutavad ka teisi. Seetõttu peab Euroopa Komisjon kui sõltumatu üleeuroopaline institutsioon aitama tihendada majanduspoliitilist koostööd. Komisjon avaldab sügisel kava ja eelnõu majandus- ja rahaliidu süvendamiseks.

Et majandus- ja rahanduskoostöö oleks edukas, tuleb liitu tugevdada ka poliitiliselt. Selleks on vaja üle­euroopalist avalikku ruumi, kus arutletaks ja vaieldaks ELiga seotud küsimuste üle Euroopa kui terviku seisukohast. Seepärast tuleks tugevdada Euroopa Parlamenti ja ergutada tõeliselt üleeuroopaliste erakondade tekkimist. Sellele aitaks kaasa see, kui 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel esitaksid kõik Euroopa erakonnad oma kandidaadi komisjoni presidendi ametikohale.

Poliitilise koostöö tugevdamine tähendab ka seda, et suureneb meie üleilmne roll. Euroopa Liidu kodanikud ja uus maailmakorraldus vajavad rohkem kui kunagi varem tegusat ja mõjukat Euroopat, kes suudaks kaitsta oma väärtusi. Kohutav olukord Süürias meenutab meile, et me ei saa jääda kõrvaltvaatajaks.

Me peame liikuma rahvusriikide föderatsiooni loomise suunas. Sellega ei peeta silmas mingit üliriiki, vaid demokraatlike riikide föderatsiooni, mis suudaks parimal viisil lahendada meie ühiseid probleeme ning näeks ette suveräänsuse jagamise nii, et iga riik saaks endiselt ise oma saatust kujundada.

Selline eesmärk nõuab uue aluslepingu sõlmimist. Selleks on vaja algatada kogu Euroopat hõlmav arutelu. Euroopat ei saa arendada tehnokraatlike, bürokraatlike ega diplomaatiliste vahenditega. Ta peab muutuma järjest demokraatlikumaks. Enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi esitab komisjon oma mõtted Euroopa Liidu tuleviku kohta. Arutelude hoogustamiseks esitame peatselt ka selgepiirilise nägemuse aluslepingute võimalike muudatuste kohta.

Kuigi lõimumise süvendamine on hädavajalik eelkõige euro­alale ja selle liikmetele, peaks see olema avatud kõigile liikmesriikidele. Euroopas ei tohi enam olla vaheseinu.

Lähematel aastatel peavad liikmesriigid ja nende kodanikud langetama eelnimetatud küsimustes olulisi otsuseid. Meil tuleb kasutada 2014. aasta valimisi kõigi euroopameelsete jõudude kaasamiseks. Me ei tohi lubada populistidel ja natsionalistidel neid plaane lõhkuda. Loodan, et kõik need, kes peavad end eurooplaseks, koonduvad ja teevad oma seisukoha kuuldavaks. Euroopameelsete kodanike ükskõiksus ja pessimism on ohtlikum kui eurovastaste skeptitsism.

Paljud ütlevad, et see kava on liiga ambitsioonikas ja raskesti teostatav. Ma ei ole sellega nõus. Ehkki edasiminek on vaevarikas, muudab see meid järjest tugevamaks ja ühtsemaks. Kui see seisukoht on kallutatud, on see kaldu lootuse suunas. Me suudame täita oma eesmärgid, kui oleme uhked selle üle, et oleme eurooplased ja tegutseme ühiselt. Eelmised põlvkonnad on tulnud toime palju suuremate raskustega. Meie põlvkond peab näitama, et oleme nende väärilised.