Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Tõnis Oja: Apple on suurem kui Šveits

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tõnis Oja.
Tõnis Oja. Foto: Liis Treimann.

Uue mobiiltelefoni iPhone 5 esitlemine kergitas Apple aktsia hinna reedel ajaloo kõrgeimale tasemele, Macide, iPadide, iPodide ja iPhone’ide  tootja turuväärtus on kasvanud 648 miljardi dollarini. Tegemist on hiigelsuure summaga, mille hoomamiseks on sobiv võrdlus suured tööstusriigid.

Maailmas on vaid 18 riiki, mille sisemajanduse kogutoodang on suurem kui Apple’i väärtus – Šveitsis toodetud kaupade ja teenuste väärtus oli eelmisel aastal kokku 636 miljardit dollarit. Väiksemad majandused on aga näiteks Saudi Araabia, Rootsi, Poola, Belgia, Norra, Argentina.

Eesti makromajandusega rohkem kursis olevad inimesed teavad, et üks suur tehing või ettevõte võib oluliselt mõjutada meie väliskaubandusstatistikat. Eesti majandus on üliväike ja sellised moonutused on seetõttu paratamatud. Apple on viimastel aastatel kasvanud aga nii suureks, et selle tegevus mõjutab märkimisväärselt ka Ameerika Ühendriikide majandusstatistikat.

The Wall Street Journal kirjutas kaks aastata tagasi, kuidas iPhone moonutab USA väliskaubandusbilanssi Hiinaga. Ametliku statistika järgi lisas ­iPhone 2009. aastal USA kaubandusbilansile

1,9 miljardit dollarit defitsiiti. Kuna aga telefoni komponente valmistatakse kogu maailmas ja Hiinas pannakse neid kokku, siis lisaväärtuse meetodiga arvutades genereeris telefon USA-le hoopis 48 miljonit dollarit ülejääki. Nüüdseks on need arvud muidugi mitmekordistunud.

Siracusa ülikooli informaatikauuringute professori Jason Fredricki sõnul on Hiinasse minev kasum Apple’i toodete valmistamisest pea nullilähedane.

Nädal tagasi kirjutas maailma ühe suurema panga J. P. Morgan Chase analüütik Michael Feroli, et iPhone 5 võib suurendada Ameerika Ühendriikide majanduskasvu veerandi kuni poole protsendi võrra ning majanduskasvu aeglustudes Apple’i osakaal aina suureneb. Tehnoloogiagigandi bilansis oli eelmise kvartali lõpuks 117 miljardit dollarit (90 miljardit eurot) vaba raha, mis on enam kui ettevõtte koduosariigi California kogu aastane maksutulu, mis on 95 miljardit dollarit.

Apple’i tänavuse, 30. septembril lõppeva finantsaasta käibeks ennustavad analüütikud 156 miljardit dollarit (120 miljardit eurot). Eesti jaekaubandusettevõtete aastakäive on umbes neli miljardit eurot – meie poodidel, kaubamajadel ning super- ja hüperkaubakeskustel kuluks sellise summa eest kauba müümiseks 30 aastat.  

Ja lõpetuseks, kui Apple otsustaks bilansis oleva vaba raha millegipärast Eestile anda, saaks rahandusministeerium riigi elanikud ja ettevõtted vabastada kõikidest maksudest tervelt 18 aastaks.  

Autor omab Apple’i aktsiaid.

Tagasi üles