Juhtkiri: Iraan ja Iisrael taovad sõjatrummi

Tegeliku sõja puhkemine Iraaniga tähendaks tagajärgi ka Eestile. Kui Iisrael peaks ründama Iraani tuumaobjekte ning USA liituma rünnakuga, siis võib Iraan rünnata laevaliiklust Hormuze väinas. Selle, kitsaimas kohas kõigest 21 meremiili laiuse väina kaudu liigub tankeritel Pärsia lahest välja viiendik kogu maailma naftatoodangust. Kui tankerite liikumine Hormuze väinas on sõjategevuse, näiteks Iraani paigaldatavate miinide vmt tõttu halvatud või takistatud, tähendab see kahtlemata naftahinna hüppelist tõusu, mille otseseid ja kaudseid majanduslikke mõjusid tunneksime üpris kiiresti ka omal nahal.

Teiseks pingestaks selline sõda veelgi islamiilma ja lääneriikide suhteid ning selle sõja järelmid oleksid ennustamatud.

Kolmandaks nõuaks sõda Iraaniga lääneriikide jõude ja tähelepanu, mis võib kolmandatele riikidele pakkuda ahvatlust pingestada olukorda või koguni alustada sõjategevust mõnes muus piirkonnas. Näiteks on arvatud, et sõda Iraaniga kasutaks ära Venemaa, et viia lõpule 2008. aasta augustisõjas pooleli jäänud Gruusia allutamine.

Seega ei tee Iraani ohtlikuks vastaseks mitte niivõrd tema otsene sõjajõud, vaid konflikti eskaleerumine ning selle üleilmsed, sealhulgas majanduslikud mõjud. See oleks sõda, mida mitte keegi ei soovi, ent olukord on siiski läinud üha pingelisemaks.

Kui Iraan saab valmis tuumarelva, ohustab see Iisraeli riigi olemasolu ja tema inimeste elu. Iisraeli peaministri sõnul on Iraan tuumarelva valmistamise võimekusest poole aasta kaugusel. Eile ütles Iraani revolutsioonikaardi ülem, et ükski paik Iisraelis ei ole Iraani rakettide eest kaitstud, kui Iisrael peaks Iraani tuumaobjekte ründama. Iraani on survestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega juba aastaid, ent riik pole üles näidanud tõsist soovi oma tuumaprogrammi üle läbirääkimisi pidada ning ähvardused jätkuvad.

Eile algasid erakordselt ulatuslikud, Pärsia lahe piirkonna ajaloo kõige suuremad mereväeõppused enam kui 20 riigi osavõtul, mida juhib USA. Tegu on küll iga-aastaste õppustega, et nende ulatus on kahtlemata jõudemonstratsioon näitamaks Iraanile lääneriikide ja nende araabia liitlaste otsustavust kaubateede kaitsmisel. Teistpidi tähendab erakordne merejõudude koondamine ka valmisolekut reaalseks sõjategevuseks.

Diplomaatias püüab aga USA Iis­raeli igati ohjeldada, et rünnakut Iraani tuumaobjektidele niipea ei tuleks. USA luure väitel pole Iraan veel niikaugele jõudnud, et saaks rääkida tuumarelva ehitamisest lähikuudel. Iisrael, kus kogu riigi ja rahva eksistents oleks tuumarelvaga Iraani tõttu ohus, tunnetab olukorda teisiti, ehkki rünnaku suhtes pole väidetavalt üksmeelt ka Netanyahu enda valitsuskabinetis.