Roel Pedanik: mida teha gümnaasiumiga?

Foto: Lennart Rikk

Eesti gümnaasium võiks võtta eeskujuks International Baccalaureate’i õppekava, kirjutab Tallinna Ülikooli tudeng Roel Pedanik Õpetajate Lehes. Ta toob välja arvukalt kohati praegusele koolireformile vastanduva IB-õppe plusse.

Eesti üldhariduskooli vaevab praegu mitu muret: õppeaineid ja tuupimist on palju, nii et õpilane ei jõua ühessegi ainesse korralikult süveneda; õpilane ei saa oma õpinguid ise planeerida, sest peaaegu kõik on talle õppekavaga ette antud; õppides ei tee õpilased piisavalt koostööd, pigem konkureerivad omavahel jne. Need probleemid poleks enam nii teravad, kui võtta kasutusele International Baccalaureate’i (IB) õppekava.

Ainult kuus õppeainet

Neljas Eesti gümnaasiumis on sellele teele asutud: Tallinnas inglise kolledžis, Audentese erakoolis ja Eesti rahvusvahelises koolis ning Tartus Miina Härma gümnaasiumis. Esimesed kogemused on neil igati head ja nii võiks küsida, miks rakendatakse IB-õppekava Eestis nii vähe.

IB-õppekava järgi valib õpilane endale ainult kuus õppeainet, millest kolm on tavalise ja kolm kõrgema tasemega (rohkem ainetunde, süvendatud õppimine). See võimaldab süveneda. Näiteks ajaloos keskendutakse mõnele ajalooliselt tähtsale sündmusele üsna pikalt, olgu tegemist siis teise maailmasõja või Ameerika kodusõjaga. Tänu käsitluse põhjalikkusele suudab õpilane analüüsida, miks need sündmused aset leidsid ning millised on nende tagajärjed. Nimed ja daatumid ei ole esikohal. Õpilasel areneb oskus ka tänapäeva ühiskonnas toimuvat analüüsida ning argumenteerida.

Kuuele valikainele lisandub veel üht-teist väga olulist. Esiteks iseseisev uurimistöö (Extended Essay); teiseks teadmiste teooria (Theory of Knowledge ehk TOK), kus uuritakse, kuidas teadmised kujunevad; kolmandaks ühiskondlik töö (Creativity, Action, Service ehk CAS).

Tuupimise asemel seosed

IB-õppekavas pannakse suurt rõhku õppeainete lõimimisele, mida Eestis veel piisavalt ei tehta, mistõttu on õpilased oma keemiaõpetajalt vahel ettevaatlikult küsinud: «Õpetaja, kas keemia aatom on seesama mis füüsika aatom?» Tavagümnaasiumis pannakse suurt rõhku valemite ning võrrandite päheõppimisele. IB-õppekava puhul on aga valemid eksamilaual vabalt kasutada, sest eesmärk on õpitut mõista ja osata seda eluga seostada, mitte midagi mehhaaniliselt pähe õppida.

IB-õppekava järgi õpitakse aineid tihti projektidena, näiteks kogutakse matemaatikas mingi ettevõtte kohta andmeid, töödeldakse neid, tuuakse välja seoseid, trende, võimalusi. Nii puututakse koolis käies kokku ka n-ö tegeliku eluga.

Eesti gümnaasiumis on õpe valdavalt individuaalne. Õpetajal on iga õpilasega oma suhted. Seevastu IB-õpet iseloomustavad mahukad rühmatöö projektid, mis võivad kesta kuni pool aastat. IB-õppekavas on ka projekte, mis julgustavad oma mõtteid õpetaja ja kaasõpilastega jagama – näiteks TOK (Theory of Knowledge). Õpetaja ei ole pelgalt õppijate hindaja, ta mõtleb õpilastega kaasa.

IB-õppekava näeb koostööd ette ka väljaspool kooli. Näiteks programmi Creativity, Action, Service ehk CASi käigus peab õpilane tegema vähemalt 150 tundi sellist ühiskondlikku tööd, mis jääb tema mugavustsoonist välja. Kui ta pole varem lastega tegelnud ja on neid võib-olla isegi kartnud, siis on tal soovitav just midagi lastega ette võtta. Nii areneb õpilane inimesena, puutub kokku tegeliku eluga ja panustab ka ühiskonda. (Samal ajal huvitab Eesti õpilast ainult ainehinne, millest on saanud lausa eesmärk omaette.)

Avatum maailm

IB-õppekeel on inglise keel (välja arvatud emakeeletunnid), mis tähendab, et inglise keelt omandatakse ja praktiseeritakse iga päev ka inglise keele tundideta. Hea inglise keele oskus avab aga noortele maailma.

Eri maade IB-õppekavaga koolid teevad omavahel koostööd. Näiteks Eesti ja lähiriikide IB-koolid peavad igal aastal maha sõbralikud olümpiamängud (Friendly Olympics) ning arendavad muid koostöösuhteid. Keeleoskuse praktiseerimiseks peab otsima rohkem koostöövõimalusi Eesti ja välismaa õpilaste vahel. Maailm avaneb keeleoskuse kaudu.

Eesti õpilane näeb suuremas gümnaasiumis oma direktorit peamiselt aktustel ja muudel tähtsatel sündmustel. On sedagi ette tulnud, et gümnasist ei tea oma direktori nime. Seevastu IB-gümnaasiumides on mitmel pool maailmas antud õpilastele võimalus koguni intervjueerida oma kooli direktorikandidaate ning nad annavad ka valimistel oma hääle. Tänu valimiskampaanias osalemisele oleneb ka õpilastest, missuguseks kooli tulevik kujuneb, lisaks tunnevad selle kooli õpilased oma kooli juhti väga hästi. Suhted õpetajatega on IB-õppekavaga koolis teistsugused kui meie tavakoolis – pingevabamad, samal ajal kui Eesti gümnaasiumis on tunda õpetaja selget üleolekut õpilasest.

Väiksed klassid

IB-õppekava eeldab väikseid klasse. Selliseid on ka Eesti gümnaasiumides, kuid paraku püütakse praegu koolivõrgu korrastamise käigus klasse suuremaks paisutada, et tekiks võimalus tõsta õpetajate palka. Lahendus oleks IB-ga sarnaneva õppekava järk-järguline kasutuselevõtt. Gümnasistid saaksid suureski klassis õppida vähem õppeaineid, kuid põhjalikumalt. Ka suures klassis saab loobuda õpetaja üleolekust ning alustada õpetaja ja õpilaste mõttevahetusi. Samuti saab suurteski klassides õppida rühmadena.