Liisa Pakosta

FOTO: Liis Treimann

Vene keele ja kultuuri süvaõpet tuleks Tallinnas rohkemgi pakkuda ja seda mistahes emakeelega lastele, kirjutab riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL) Postimehe arvamusportaalis.

Kujutlegem olukorda, kus isa saadab poja poodi ostma kahte liitrit piima ja annab selleks kaasa ühe eurose mündi. Pojakene käibki poes ära, ent ostab hoopis pulgakommi, kasutades isa antud raha isa soovitud otstarbe vastaselt.

Pulgakomm on tervisele ja hammastele kaunis kahjulik, ent mitte selles pole põhiküsimus. Põhiküsimus on ikka selles, et piim jäi ostmata, piima ostmiseks kätteusaldatud raha kasutati muul ja mitte kõige tervislikumal otstarbel.

Noorte huvides

Nõndasamuti vastutustundetult on käitunud maksumaksja rahaga ka Tallinna linn. Maksumaksja on raha usaldanud omavalitsuse kätte eestikeelse gümnaasiumiõppe edendamiseks, linn aga kulutab seda raha hoopis muule.

Kui linn asutab linna avaliku rahaga ise erakooli ainult selleks, et riiklikest haridusnõuetest kõrvale hiilida, siis teeb linn avaliku rahaga avaliku huvi vastast kooli – vähemalt nii hindas õiguskantsler Tallinna linnavõimu soovi osad noored keelelisse isolatsiooni jätta.

Tõepoolest, kõik uuringud ja edetabelid näitavad, et keeleline isolatsioon pole õpilastele teab mis tervislik, sest hea riigikeele oskuseta on noorte inimeste tulevikuväljavaated oluliselt piiratumad, nad on ilma jäetud eluks nii vajalikuks stardikapitalist.

Just noorte inimeste endi huvide ja õiguste kaitset silmas pidades tegigi õiguskantsler riigikogule ettepaneku kooliseadusi muuta ja riigikogu otsustaski muudatusi arutama hakata, et edaspidi oleks selline trikitamine selgemalt välistatud.

Vene keele süvaõpe vajab ka toetust

Riigikogu aruteludest koorus kummalisi asju, mõnikord oli tunne, nagu vaidleks omavahel kaks erinevat riiki.

Keskerakond paistab keeleõppest aru saavat nii, et vene keele süvaõpet vajavad eeskätt vene keelt emakeelena rääkivad noored ning selline süvaõpe välistavat eesti keeles õppimise.

Tegelikult on kõik vastupidi – vene keele ja kultuuri süvaõpet tuleks Tallinnas rohkemgi pakkuda, ja seda mistahes emakeelega lastele.

Tallinnas võiks kindlasti tegutseda vähemalt üks korralik vene lütseum, kus õpitakse süvendatult vene keelt ja kultuuri, ja mul oleks lapsevanemana väga hea meel, kui vähemalt mõni mu lastest sooviks seal õppida.

Niisamuti nagu pealinna mahuks ka näiteks jaapani keele ja hiina keele süvaõppega gümnaasium – keelteoskus on ülioluline ja seda eriti meie väikese rahva jaoks.

Ent kõik see ei tohi tähendada, et me riigikeele õpetamisest ja eesti kultuuri õpetamisest loobuksime. See pole esiteks kuidagi õige, aga teiseks puudub selle vastu ka igasugune vajadus – kui jätta välja hoopis muudel põhjustel ja hoopis mujalt tulevad soovid luua Eestisse isolatsiooni viidud vene noorte gruppe, mida arusaadavalt ei saa ühes iseseisvas riigis toetada.

Erakooliseaduse muutmise põhimõtted

Ühe Tallinna venekeelse kooli küsimust lahendades ei tohi mingil juhul teise äärmusse kanduda, seega tuleb veelkord üle korrata, et probleem ei peitu erahariduses kui sellises, vaid avaliku sektori raha vääras kasutamises, mida erakooliseadus täna võimaldab.

Eesti keele ja kultuuri säilimine läbi ajaloo on meie jaoks väga oluline, nii nagu ka mistahes rahvusgrupi õigus asutada ja pidada ülal oma rahvusliku identiteediga koole.

Ent eraõiguslikul rahal ja maksumaksjatelt kokku kogutud rahal on põhimõtteline vahe sees.

Erakooliseaduse muutmisel tuleb tagada see, et Eestis avaliku raha eest ülalpeetav koolisüsteem tagaks tõepoolest igale noorele riigikeele ja Eesti kultuuri hea tundmise ja suurepärase keeleoskuse.

Kui heale eesti keele oskusele lisaks soovitakse õppida erakoolis süvendatult näiteks vene keelt ja kultuuri, siis on see igati tervitatav. Omavalitsuse toetus erakoolile on samuti väga positiivne – lapsed ei tohi olla ebavõrdselt koheldud kooli omandivormist sõltuvalt.

Seega, kui Tallinna linn soovib erakoole toetada, peab ta tegema seda võrdsetel alustel üle kogu linna, tagades koolihoone ja kooli personali kättesaadavuse ja täieliku ülalpidamise ühtedel alustel kõikidele Tallinna linna erakoolidele.

Loodetavasti viib sellel nädalal riigikogus alanud arutelu kokkuvõttes erakoolide ühtlasema toetamiseni, eesti keele õppimise kättesaadavuse paranemiseni ning kõikide teiste maailma ilusate keelte, sealhulgas ka vene keele ja kultuuri avaramate süvaõppevõimalusteni. Sest keeleoskus on tõepoolest rikkus.