Mikk Salu: väljapressimine

Mikk Salu Foto: Toomas Huik / Postimees

Kõigepealt arvud. Arstid tahavad järgmise aasta palgatõusuks 20 protsenti, õdedele ja hooldajatele küsitakse 30–40 protsenti. Aastas tähendab see vähemalt 231 miljonit lisaeurot. Kui valitsuses arutati eelmisel nädalal järgmise aasta riigieelarvet, siis küsisid kõik ministeeriumid ja teised põhiseaduslikud asutused, kus sees ka õpetajate ja päästjate palgatõus, investeeringud ja muud kulud, kokku 276 miljonit lisaeurot. Ainult natukene rohkem kui arstid-õed palgatõusuks.

Arstide liidu juht Andres Kork ütles «Aktuaalsele kaamerale», et olukord on hull. Nõudmiste toetuseks korraldavad meditsiinitöötajad streigi. Kolm erialaliitu – arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit – on oma pressiteadetes põhjendanud palgasoovi meedikute lahkumisega välismaale. «Peaeesmärk on arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine,» ütleb näiteks arstide liit oma avalduses. Kas meditsiinitöötajad lähevad siis tõesti ära?

Statistikaameti järgi on praktiseerivate arstide ning õdede arv püsinud viimase kümne aasta jooksul Eestis stabiilsena. Arste 4300–4400, õdesid 8000–8500 vahel. Eurostat kinnitab sama. Ka arstiabi kättesaadavus on Eestis hea, isegi parem kui mitmes meist rikkamas Euroopa riigis.

Arstid ise armastavad viidata, kui palju on välja võetud tõendeid välismaal töötamiseks. Ometi ei näita tõend veel äraminejat. Näiteks töötavad paljud korraga nii Soomes kui ka Eestis. Osal hinnangutel ongi pendelrändajad põhimass. Niimoodi kahe riigi vahel käimine võib olla ebamugav, aga mõnele ehk ka eelistatud lahendus. Elad madalamate hindadega kodukohas, aga kord kuus või kvartalis teed mõne päeva Soomes pika vahetuse ja saadki 3000–4000 eurot palgalisa.

Kõik see ei tähenda, et meditsiinitöötajad ei vääriks palgatõusu või et lahkumine poleks probleem. Aga praegune nõue meenutab pigem väljapressimist. Samahästi võiks nõuda «soovime Eesti riigi pankrotti». Et millegi üle läbi rääkida, võiks ähvarduste asemel probleemi rahulikult selgeks teha. See, et Soomes on palgad kõrgemad, on elementaarne, nii nagu ka Norras on palgad kõrgemad kui Soomes; Mayo kliinikus USAs saavad nad üldse ulmesummasid. Võrreldes rikkamatega – kui kõrgele suudab Eesti arstide palgad tõsta? Kui palju ikkagi on lahkujaid? Mis on tegelikud arvud?

Kuulu järgi on haiglate liit teinud ühe uuringu (ja haiglajuhid teavad personaliasju ehk paremini kui keegi teine), mis näitas, et olukord pole nii hull. Kas asi on ainult palgas? Mida teha nende noorte arstidega, kes ei lähe ära palga tõttu, vaid sellepärast, et tahavad töötada ainult Tallinna või Tartu tipphaiglas, aga mitte Valgas või Rakveres? Ja lõpuks võiks selgelt eristada arste, õdesid ja hooldustöötajaid. Kahtlustan, et palgaprobleemid on pigem kahes viimases grupis, aga mitte arstide seas.