Juhtkiri: rahu rahaturgudele ja aega kriisiriikidele

Foto: Urmas Nemvalts

Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kõige olulisema riigi – Saksamaa – konstitutsioonikohus andis eile loa ESMi lepingu ratifitseerimiseks. Saksa parlament ratifitseeris ESMi lepingu küll kohtu otsust ära ootamata, ent kui kohus asunuks eitavale seisukohale, oleks poliitiline olukord kujunenud äärmiselt keeruliseks. Eile välja kuulutatud kohtuotsusega on Euroopa Stabiilsusmehhanismi algatamine saanud kahtlustevaba elujõu.

Kuid Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus seab riigisiseselt ESMiga tehtud otsustele tingimused ning see on oluline aspekt. Otsuse järgi peab Saksamaa osalus ESMis piirduma 190 miljardi euroga ja kui kohustused muutuvad sellest suuremaks, peab Saksamaa parlament andma selleks eraldi loa. Samuti rõhutatakse otsuses, et ESMi töötajate ametisaladuste regulatsioon ei tohi minna vastuollu parlamendi kodade õigusega olla täielikult informeeritud ning Saksamaa peab endale kindlustama võimaluse ESMist lahkuda, kui tema huve ei arvestata.

Saksamaa konstitutsioonikohtu tingimusi peaksime tähele panema ka meie, sest Eestis ei keskendunud suvine debatt ESMi üle mitte niivõrd stabiilsusmehhanismile endale, kuivõrd riigikogu rollile selles. Saksamaa konstitutsioonikohtu sõnum oli, et Saksamaa osalus ESMis sõltub parlamendist. See on Saksa maksumaksjate taluvusjoone ülerõhutamine.

Eesti riigikogu ratifitseeris ESMi aluslepingu 30. augustil. Ka meil vaagis riigikohus ESMi põhiseaduslikkust ja asus seisukohale, et see pole põhiseadusega vastuolus, kuigi «piirab riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust, aga piirang on õigustatud».

See, millisel määral ja mille nimel annavad eurotsooni riigid ära tükikese rahvuslikust iseseisvusest, on ka

ESMiga liitumisel üks oluline küsimus. ESMi kõige radikaalsemad kriitikud on väljendanud mõtet, et riigid, kes ei suuda eelarve tasakaalu hoida, peaksid eurotsoonist üldse lahkuma. Mõneti võib seda mõttekäiku ka mõista: riigieelarve tasakaalus hoidmist peetakse heaks finantskombeks, mida paraku ei täida alati ka jõukad riigid. Ja siin ongi vahe – ideaalis peaks iga riik suutma ülekulutamisriske ette näha ja analüüsima oma võimet neid maandada. Mitmed pole seda teinud ja vajavad kes juba EFSFi, kes tulevikus ESMi.

ESM on üks Euroopa Liidu ja eurotsooni remontimise elemente. See käib loogiliselt koos reeglitega, millega püütakse kindlustada, et kõik eurotsooni riigid kokkuleppeid ka tegelikult järgiksid.

Rahaturgudele tähendab aga Saksamaa kohtu otsus tähendab riski kadumist, et ammu lubatud kriisi leevendamise abivahendit ei tule. Kriisiriikidele tähendab see aega eelarves ja majanduskeskkonnas sisuliste muutuste tegemiseks.