Mis muudab meie riigi tugevamaks ja iseseisvuse kestvamaks – kas käputäis mehi piiril või üldine soov oma riiki kaitsta, küsib Heiki Pruul Postimehe arvamusportaalis. Tema sõnul väärib Alar Tammingu idee arutamist.
Heiki Pruul: kas armee suurus näitabki riigi tugevust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks kohe seda mõtet maha teha? Õige on ju see, et Eesti tänu oma väiksusele ei suuda reaalse kallaletungi korral kellelegi vastu hakata, välja arvatud võibolla Läti, nagu oli näiteks toodud.
Oluline on, et eestlastel oleks üldine soov oma riiki kaitsta, mitte siit ära putkata. Kas sõjaväe kui sellise olemasolu tagab automaatselt selle?
Võibolla, sama moodi aga võibolla on paljudel sõjaväge pooldavatel inimestel mõttes, et oh nii kaua kui see käputäis tublisid mehi ja naisi vaenlast kinni peavad, saan ma minema minna. Kes teab, mis need lõplikud põhjused on.
Igatahes arvestades meie suurust, siis ideel kaotada sõjavägi ei ole midagi halba, kui selle asendab midagi muud, mis tõstab rahva tahet oma riiki kaitsta.
Oluline on just see viimane ning võibolla tõesti tuleks pöörata pigem tähelepanu sellele, et kooliprogrammis oleks osa kehalist kasvatust asendatud sõjandusega, mis hõlmaks ka metsas käimisi ja muud sõjaväega kokku puutuvat.
Kokkuvõttes, ma ei materdaks seda mõtet maha, vaid pigem kutsuks ühiskonda üles arutlema, mis muudab meie riigi tugevamaks ja meie iseseisvuse kestvamaks, kas käputäis mehi piiril või üldine soov oma riiki kaitsta?
Kullaärimees Alar Tamming pakkus eile Postimehe arvamusportaalis välja idee, et Eesti võiks loobuda sõjaväest, sest nii leiaks raha korralikuks palkade tõstmiseks ja hariduse edendamiseks.