Jose Manuel Barroso: euroala liigub edasi, mitte tagasi

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tutvustab homme komisjoni esitatavat ettepanekut luua ELi ühine pangandus­järelevalve.

Euroopa võlakriisi tagajärjed annavad teravalt tunda enam-vähem kogu Euroopa Liidus, kus riigid üritavad raskustesse sattunud majandust korraga stabiliseerida ja kasvule suunata. Kogu ELis viiakse läbi reforme ja tugevdatakse riigieelarvet. Loodud on ühised finantskaitsemehhanismid (EFSF ja ESM).

Ka Euroopa Keskpank on järjekindlalt näidanud valmisolekut euro eest seista. Sellegipoolest alahindavad rahvusvahelised partnerid tihti meie otsusekindlust. Kuigi viimaste aastate jooksul on tehtud olulisi otsuseid, tuleb siiski tunnistada, et euroala ees seisvate probleemide lahendamiseks nendest ei piisa.

Kõik senised sammud on Euroopa riike tihedamini kokku liitnud, mitte lahutanud. On tõsi, et demokraatlikus süsteemis võtab otsuste tegemine mõnikord üksjagu aega. ELis on piisavalt poliitilist tahet, et teha kõik euro kaitsmiseks vajalik, sest ühisraha tulevik määrab ära Euroopa lõimumise tuleviku.

Mitme liikmesriigi suur riigivõlg ja rahandussektori käitumine on euro­ala kriisi võimendanud ning tõstatanud olulisi usaldusküsimusi, mis vajavad süsteemset vastust.

Sellepärast peame lõpule viima majandus- ja rahaliidu loomisel pooleli jäänud töö. Euroopa Komisjon on pikka aega veennud liikmesriike vajaduses luua pangandusliit, mis on selle eesmärgi saavutamiseks möödapääsmatu. Praegu valmistab komisjon ette meetmeid, mille abil tihendada Euroopa lõimumist ja panna alus uuel tasemel majandus-, raha- ja poliitilisele liidule.

Kriis tõi teravalt esile praeguse pangandusjärelevalve puudujäägid. Selles vallas ei saa enam rahulduda tavapärase koostööga, vaid tuleb luua kogu ELi ja eelkõige euroala hõlmav järelevalveorgan. Vaja on kaotada pankade võlakoorma halvav mõju riikide võlakohustustele. Meil tuleb välja murda nõiaringist, kus maksumaksjate raha (praeguse seisuga rohkem kui 4,5 triljonit eurot) kasutatakse liikmesriikides pankade päästmiseks ja nõrgendades seeläbi riikide eelarvet. Samal ajal kui järjest riskikartlikumad pangad ei anna enam ettevõtetele piisavalt laenu, mis omakorda pärsib majandust veel rohkem.
 

Julgelt tegutsedes saab Euroopa langustrendi peatada. Ühtse turu jaoks on kehtestamisel ühtne finantsteenuste reeglistik. Samamoodi võimaldaks Euroopa ühtne pangandusjärelevalve rekapitaliseerida panku otse Euroopa Stabiilsusmehhanismi kaudu ning luua ühise hoiuste tagamise süsteemi ja kriisilahendusraamistiku.

Homme, 12. septembril esitab komisjon ettepaneku luua ühine pangandusjärelevalve mehhanism, mis tugineks kolmele põhimõttele.

Esiteks: ühine järelevalve. Euroalas ei ole riiklike järelevalveorganite tegevuse koordineerimine enam piisav. Ühes riigis esile kerkivad ohud võivad mõjutada kõiki ühisraha kasutavaid riike. Ühist pangandusjärelevalvet on vaja selleks, et ühiste finantskaitsemeetmete abil tugevdada usaldust riikide vahel.

Teiseks: usaldusväärsus. Euroala uue pangandusjärelevalve keskmeks saab Euroopa Keskpank. Keskpangale usaldatavad ülesanded tagavad euroala pankade range, ausa ja võrdse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve. See aitab hoida pankadevahelist usaldust ning parandab kogu euroala finantsstabiilsust. Raamistik näeb ette ka tihedat koostööd riiklike pangandusjärelevalve asutustega.

Euroopa Keskpanga järelevalveroll eraldatakse täielikult selle rahapoliitilistest kohustustest. Samal ajal jätkab praegu tegutsev Euroopa Pangandusjärelevalve oma seniste ülesannete täitmist, töötades välja ühtset reeglistikku kogu ühtse turu jaoks ning tagades ühtlustatud järelevalvepraktika kogu ELis.

Kolmandaks: lai haare. Euroopa uus järelevalvesüsteem hõlmaks kõiki euroala panku. Samuti tuleb leida võimalus kaasata rahaliidust väljapoole jäävaid liikmesriike, kui mõni neist soovib uues järelevalvemehhanismis osaleda.

Tee, mille oleme valinud, võimaldab kiiresti tegutseda. Ühtne pangandusjärelevalve mehhanism ei nõua ELi aluslepingute muutmist ning võib valmis saada 2013. aasta jaanuariks.

Ühine ja tihedamalt lõimitud järelevalve on esimene samm pangandusliidu poole. Lähtudes praegu ettevalmistamisel olevatest meetmetest, millega nähakse ette hoiuste tagamise süsteem ning panganduskriiside lahendamise mehhanism, asub komisjon peagi kavandama ühtset kriisilahendusfondi ja ühtset kriisilahendusasutust.

Kui need ettepanekud ellu rakendatakse, on pangandusliit teoks saanud.

Pangandusliidu loomine 2013. aastaks ei anna Euroopale võlukepikest, mille abil majanduskriis ühe liigutusega minema pühkida. Küll aga oleks see suur ja otsustav samm Euroopa kodanike, rahvusvaheliste partnerite ja investorite usalduse taastamise poole. See tagaks finantsstabiilsuse, suurendaks läbipaistvust ja pangandussektori vastutust ning kaitseks maksumaksjate raha.

Peale selle saab siin alguse midagi palju suuremat. Tahan taas kord rõhutada, et euroala on mineviku vigadest õppinud ning liigub suuremat lõimumist taotledes edasi, mitte tagasi. See on hea uudis mitte ainult euro, vaid kogu maailma majanduse jaoks.