Aivar Sõerd: kuidas hästi töötav maksusüsteem kraavi ajada

Aivar Sõerd Foto: Valimised

Selleks et teemat sisuliselt käsitleda, tuleks kõigepealt ära parandada valed eeldused, millele kõrvalolev artikkel on üles ehitatud. Esiteks ei vasta tõele, et Eesti riik on sama hästi kui loobunud ettevõtte tulumaksust teiste maksude kasuks.

Kevadel kohtus riigikogu rahanduskomisjon Läti seimiga ja me tegime võrdluse, kui palju saavad riigid maksutulu elaniku kohta.

Selgus, et kui aastal 2011 kogus Eesti ettevõtte tulumaksu 227 miljonit eurot, siis Läti 281 miljonit eurot ehk vastavalt ühe elaniku kohta Eesti 175 eurot, Läti 135 eurot. Teatavasti kehtib Lätis niinimetatud traditsiooniline tulumaksusüsteem, Eestis ei maksustata mitte teenitud, vaid jaotatud kasumit.

Oluline on ka teada, et mitte ainult Euroopa Liit, vaid ka ülejäänud maailm liigub tarbimismaksude osakaalu suurendamise ja otseste maksude osakaalu vähendamise poole.

Maksupettused ei tulene meil mitte maksusüsteemi eripärast, vaid meiega võrreldavate riikidega võrreldes on meil maksude optimeerimist ja maksupettusi vähem just tänu maksusüsteemile. Eelkõige tululiikide käsitlemine võrdsena, suhteliselt madalad maksumäärad ja piiratud arv erandeid tagavad suurema maksukuulekuse ja vähendavad soovi maksusid optimeerida.

Nõustuda saab vaid väitega, et tööjõumaksud on tõesti meil suhteliselt kõrged, aga töötuskindlustusmaksete vähendamine ja tulumaksu alandamine alates aastast 2015 on mõned sammud selle probleemi lahendamise poole.

Võib kahelda selles, et sotsiaaldemokraadid tuleksid välja nõudmisega alandada sotsiaalmaksu kaheksa protsendi võrra olukorras, kus pensionikassa on sügavas miinuses ja see miinus süveneb ning arstide palgasoovide täitmiseks ei piisa haigekassas raha ka praeguse sotsiaalmaksu määra juures.

Senise maksulaekumisega võrreldes puudujääva sotsiaalmaksu kompenseerimine kasumimaksu kehtestamisega on puhtakujuline spekulatsioon, senikaua kuni ei ole teada, milline saab maksusüsteemi ümberpöörajate ettepaneku järgi olema maksustamisobjekt ja maksumäär. Arvutusi saab seega tegema hakata alles pärast seda, kui on olemas tulumaksuseaduse eelnõu. Praegune riigikogu koosseis on töötanud juba üle kahe aasta ja vaatamata sellele, et sotsid on oma propagandakanalites rääkinud tulumaksusüsteemi muutmise vajadusest, pole vastavat eelnõu tänaseni esitatud.

Teatavasti ei ole praegustes maksusüsteemides raamatupidamise kasumiaruande järgne kasum maksustamisel üks-ühene maksustamisobjekt.

Traditsioonilistes tulumaksusüsteemides, kus maksustamise objektiks on teenitud kasum, korrigeeritakse raamatupidamislikku kasumit maksuamortisatsiooniga ja tulenevalt sellest, kas see on suurem või väiksem raamatupidamise amortisatsioonist, võib maksustatav tulu raamatupidamise kasumist mitu korda erineda. Lisaks on tulumaksuseaduses tavaliselt ka arvukalt erisusi ja mahaarvamisi maksustatavast tulust.

Täpselt samamoodi võib väita, et praeguse ettevõtte tulumaksusüsteemi asendamine traditsioonilise tulumaksusüsteemiga, mille sisu ja ka täpne maksustamisobjekt ei ole teada ning kus maksumäär praeguse 21 protsendi asemel on 16 protsenti, hoopis vähendab, mitte ei suurenda maksulaekumisi.

Teiseks, kuidas saab väita, et ettevõtete sotsiaalmaksukulu kokkuhoiu summa kandub üks-üheselt üle kasumiaruande lõpptulemisse? Võib-olla soovivad ettevõtjad säästetud sotsiaalmaksukulu arvel hoopis tegevust laiendada, soetada uut tehnoloogiat või arendada turundustegevust. See on pigem üldise maksukoormuse küsimus ehk mida madalam on üldine maksukoormus, seda soodsamad on tingimused ettevõtluse arenguks.

Loomulikult vajab ka meie praegune maksusüsteem pidevat ajakohastamist ja täiendamist, aga mitte asendamist mujal maailmas ära proovitud, aegunud ja  ebaefektiivse maksusüsteemiga. Siinkohal tuleb meelde hiljuti Soome lehes Kauppalehti avaldatud artikkel, milles kirjeldati, kuidas Soome väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kaaluvad Eestisse kolimist, ja nende põhiliseks argumendiks olid just meie maksusüsteemi eelised.