Kultuuritegelased tahavad presidendilt ESMi asjus rahvahääletuse algatamist

Foto: Kaader TV3 videost

40 kultuuritegelase, ajakirjaniku ja poliitiku ühispöördumises nõutakse president Toomas Hendrik Ilveselt Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) ühinemise küsimuses rahvahääletuse algatamist.

Kirjale on teiste seas alla kirjutanud kultuuritegelased Ave Alavainu, Peeter Allik, Toomas Altnurme, Anna Aua, Maimu Berg, Piret Bristol, Igor Garšnek, Merle Jääger, Tauno Kangro, Sven Kivisildnik, Gerda Kordemets, Andres Langemets, Tiina Lokk, Ivo Linna, Mait Malmsten, Navitrolla, Gert Raudsep, Joel Steinfeldt, Heie Treier, Hendrik Toompere, Üllar Saaremäe, Alar Sudak, Berk Vaher, Kati Saara Vatman, Rein Veidemann, Lauri Õunapuu ja Kauksi Ülle.

Veel on kirjale alla kirjutanud Rein Einasto, Martin Helme, Aivar Koitla, Peeter Liiv, Üllar Luup, Ivan Makarov, Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Andres Raid, Juku-Kalle Raid, Ivar Raig, Paul Tammert ja Mati Väärtnõu.

Petitsioon.com keskkonnas on kirjale antud üle 400 allkirja. Nende seas on tuntumatest inimestest näiteks Toomas Kümmel, Jaanus Raidal, Kalle Gaston, Kalle Mälberg, Tajo Kadajas, Roy Strider ja Valentin Kuik.

Petitsioon.com internetikeskkonnas pühapäeva õhtul avaldatud rahvakiri president Toomas Hendrik Ilvesele.

«Eesti Vabariigi ja rahva saatus järgmisteks sajanditeks sõltub praegu Teist.
Eesti riik ja rahvas on ESM lepingu ratifitseerimisega jõudnud ristteele, kus on järgmised valikud.

Arengu jätkudes võib oodata Eesti riiki Euroopa Ühendriikide osariigi staatus, paremale pöörates võlaorjus, vasakule pöörates rahva üha kasvav rahulolematus.

Me tahame pöörduda tagasi põhiseaduslike väärtuste juurde.

Õiguskantsler Indrek Teder pöördus riigikohtu poole küsimusega, kas ESM leping on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega?
Riigikohtu üldkogu tunnistas, et ESM on vastuolus põhiseadusega, kuid otsustas, et põhiseaduse riivest on tähtsam eurotsooni finanstsstabiilsus.
Üheksa riigimehest kohtunikku tõestasid eriarvamustes, et eurotsooni finantsstabiilsus ei ole põhiseaduslik väärtus ning esitasid teravad vastuolud ESMi lepingu ja põhiseaduse vahel. Riigikohtunike eriarvamustes on selgelt välja toodud, et «ESM puudutab põhiseaduse aluspõhimõtteid tervikuna: rahva enesemääramisõigust, riigi suveräänsust, finantssuveräänsust ning rahanduspoliitikat ja demokraatliku õigus- ja sotsiaalriigi toimimist kõigis tema valdkondades, seal hulgas põhiõiguste tagamist». «Eesti finantsvõimalused täita siseriiklikult põhiseaduslikke kohustusi vähenevad summa võrra, mille Eesti peab maksma ESMi täitmiseks».
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Riigikohtunike eriarvamustes on öeldud, et «Eesti kohustub maksumaksja rahaga tagama endast kordades jõukamate euroala riikide, samuti nende riikide erasektori ja pankade jätkusuutlikkuse. Mõte on ilmselt selles, et nende riikide elanikkond on harjunud heaoluga, mida tuleb hoida nii kaua kui võimalik. Eesti elatustase võib ohutult langeda. Eesti on väike riik, rahvas kannatlik ja mõistev: pingutas euro saamise nimel, et täita Maastrichti kriteeriumid, majanduslanguse saabudes ning eelarve tasakaalu huvides leppis nurinata tehtud kitsendustega. Kas see ei ole ülekohtune? Või ongi see kaasaegses tähenduses riigi rajatus vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on põhiseaduse preambulis. Olen nõutu».
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Järgmisel presidendi ordenite omistamisel palun pidage meeles riigikohtunikke: Jüri Ilvest, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Jaak Luik, Lea Kivi, Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tammpu.
Riigikogu ei hooli neist.
Toetame riigikohtu kohtunike nõudeid, et juhul kui riigikogu soovib ratifitseerida ESMi lepingut, siis peab riigikogu algatama rahvahääletuse.
Rahva kui kõrgeima võimu kandja käest peab küsima, kas rahvas on nõus põhiseaduse muudatusega, millega vähendatakse Eesti riigi iseseisvust?
Riigikogu ei hoolinud sellest.
ESM ja EFSF fondides osalemine koormab Eesti riigieelarvet kuni 4,3 miljardi euroga, mis on 70 protsenti riigieelarve aastatuludest.
Võrdluseks. Tänavusest eelarvest kulub haridusele 12 protsenti, tervishoiule 13 protsenti, majandusele 16 protsenti, sotsiaalsele kaitsele 33 protsenti. Siiani puudub põhjalik analüüs riigieelarve valdkondade olukorrast drastilise koormuse all. Miljardite eurode väljavool Eestist mõjub halvava kaotusena riigile ja rahvale ning kõigile riigieelarvelistele ja eraomanduse sektoritele, sest riik voolab rahast tühjaks.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
ESMi leping on vastuolus ka Lissaboni lepinguga ja Euroopa Liidu õigusega. ELi õigus sisaldab põhimõtet, mis sätestab, et EL ei kanna vastutust ega võta enda peale liikmesriikide keskvalitsuste rahalisi kohustusi.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
ESMi lepingu põhjendused on demagoogilised. Ei saa rääkida solidaarsusest, kui Eesti riigilt võetakse tagasi kõik, mis anti. Ega isolatsioonist, kui mitte kõik ELi riigid ei osale ratifitseerimisel. Ega ähvardada julgeoleku vähenemisega, kui Eesti jääb endiselt NATO liikmesriigiks.
Te olete öelnud intervjuus Juku-Kalle Raidile võrdluseks kodanikuühiskonna kohta: «Kui kunagi peaks kusagilt tekkima mõni tola, kes tahab võtta riiki kui härra direktor ja kõike ise otsustada, siis see turvapadi seda tal ei võimalda».
Rahvaliikumine «ESM rahvahääletusele!» on teinud ESMi lepingu ratifitseerimise peatamiseks järgmised poliitilised aktsioonid.
Eesti erakondade ja poliitiliste kodanikuühenduste ümarlauas nõuti valitsuselt ja Euroopa Liidult peamiselt ESMi lepingute kohta täielikku infot, põhjalikke analüüse ning ratifitseerimise otsustamist rahvahääletusel.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Kümme teadlast ja poliitikut pöördusid riigikogu esimehe ja peaministri poole palvega, et riigikogu ei ratifitseeriks ESMi lepingut enne, kui Saksamaa konstitutsioonikohus on otsustanud, kas ESMi leping on vastuolus Saksamaa põhiseadusega või mitte?
Riigikogu ei hoolinud sellest.
12 organisatsiooni ja 47 kodanikku saatsid rahandusministrile avaliku päringu küsimustega kahtluste kohta ESMi lepingu suhtes, millele Jürgen Ligi vastas demagoogiaga.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Korduvalt toimusid Toompeal meeleavaldused.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
2300 inimest toetas riigikohtu riigimehelike kohtunike arvamust ja saatis rahvakirja Riigikogule.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et eesti rahvas ei taha ESMi lepingut.
Riigikogu ei hoolinud sellest.
Teie otsusest sõltuks terve kodanikuühiskonna edasine areng.
Riigikogu pole hoolinud sellest.
Riigikogu ei käsitle ESMi rahva ja riigi huvides, vaid poliitiliste intriigide kontekstis. On arvatud, et ESMi lepingu ratifitseerimise tegelik põhjus on poliitilises korruptsioonis.
Peaminister ja rahandusminister on korduvalt solvanud rahvast ja suhtunud üleolevalt riigikogusse.
Andrus Ansip ütles: «Kõigepealt tuleb ESM ratifitseerida, siis saame rääkida detailidest». Rahandusminister pilkas arutelu «pornoks». Peaminister ja rahandusminister teatasid, et edasine ESMi lepingu menetlus peab olema kiire, konfidentsiaalne ja võõrkeelne.
Te ei saa kinnitada seadust, mida surutakse läbi üleoleku, solvangute ja parlamendi rolli vähendamisega.
Te olete soovinud, et riigikogu poleks pelgalt kummitempel. Ometi riigikogu ratifitseeris valitsuse survel ESMi lepingu. Ärge olge kummitempli käepikendus!
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas luua uue programmi eurotsooni kuuluvate riikide võlakirjade ostmiseks. Selleks, et keskpank võlakirju ostaks, peab riik olema sõlminud ESMi ennetava programmilepingu. Seega puudub Eestil vajadus ESMi lepinguga liitumiseks.
Palume Teid kui riigijuhti, kelle praegusest otsusest sõltub Eesti riigi areng järgmisteks sajanditeks, mitte kinnitada ESMi lepingu ratifitseerimise seadust, sest see on põhiseadusega vastuolus.
Palun, ärge keerake selga Eesti riigile, rahvale, põhiseadusele ja tulevikule.
Teeme ettepaneku, et algataksite rahvahääletuse ja andma otsustusõiguse rahvale kui kõrgema võimu kandjale.
Me palume rahval Teid toetada raske, kuid riigimeheliku otsuse tegemisel ja ühineda meiega rahva kirja allkirjastamisel Teie toetuseks.»