Kristjan Pomm: teame homolapsendamisest liiga vähe

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Pomm
Kristjan Pomm Foto: Erakogu

Meestearst Kristjan Pomm kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et tänapäeval teatakse veel liiga vähe, kuidas mõjutab homoperes kasvamine lapsi. Justiitsministeeriumi idee teatud erandjuhul lapsendamist lubada väärib tema sõnul siiski kaalumist ning homokooselu seadustamine selget heakskiitu.

Kas samasoolises paarisuhtes saab last lapsendada, on küsimus, millele veendunult üheselt vastata ei ole veel võimalik.

Olles veendunud, et tõenduspõhised teadmised on need, mille järgi antud küsimuses joonduda, siis on liialt vähe tänases maailmas teadmisi selle kohta, milline on mõju samasoolises paarisuhtes kasvavate lastele või on neist liialt vähe laiemale avalikkusele räägitud.

Kuidas samasooliste lastevanemate puhul kujunevad lapse väärtushinnangud, millist mõju võivad avaldada lastele kaaslaste ja ümbritseva sootsiumi suhtumised ja seisukohad samasooliste koosellu? Millised on riskid lapsele sellise kooselumudeli korral?

Ülimaks tuleb edasiste otsuste tegemisel seada laste õigustest ja huvidest lähtumine, nii nagu algatatud diskussioonis on selgelt välja öelnud ka Eesti Lastekaitse Liit.

Selles osas on igati tervitatav avalik arutelu ja teemakäsitlus justiitsministeeriumi koostatud kooseluseaduse kontseptsiooni üle ning ühe võimaliku lahendusena näib asjakohane kaaluda võimalust, et erandjuhul, olukorras, kus kooselupaari ühel partneril on laps ja sisuliselt on laps ka mõlema partneri ühiselt kasvatada ja lapsel ei ole teist vanemat või on teiselt vanemalt hooldusõigus ära võetud, saaks koosolupaari partner lapse ka lapsendada.

Kahtluskohad puuduvad samasooliste koosellu sallivalt suhtumises, sest kaasaegne arusaam inimõigustest on seotud ka inimese seksuaalõigustega, sh olla vaba ja kaitstud diskrimineerimise eest oma valikutes soolise identiteedi ja seksuaalse sättumuse osas.

On ju ka Euroopa Liidu põhiväärtusena alusdokumentides sõnastatud lisaks õigusriigi ja demokraatia põhimõtteile ka kohustus austada inimväärikust ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste õigusi.

Kahelda ei tasu ka selles, et samasoolised lapsevanemad soovivad oma ühise hoole all olevale lapsele parimat. Edasiste otsuste tegemisel tuleb aga esikohale seada lapse huvid ja õigused ning võtta arvesse, millised saavad olla võimalikud samasooliste kooselu kaugmõjud lapse arengu ja edasise käekäigu osas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles