/nginx/o/2012/05/27/1130596t1he729.jpg)
Piirilepingu probleemi lahendamine Venemaaga aitaks parandada Eesti-Venemaa suhteid. Paremad suhted Venemaaga tuleksid kindlasti kasuks sotsiaalsele sidususele ja tooksid tulu majanduses. Praegu ei ole Euroopa majandusnäitajad just kõige paremate killast. Igasugune sissetuleku suurenemine Venemaa transiidi, investeeringute ja turismi arvel oleks Eestile kasulik.
On ilmne, et praegu ei ole piirileping või head suhted Venemaaga Eesti prioriteet. Urmas Paet on öelnud, et olles kulutanud üksteist aastat piirilepingu läbirääkimistele, ei soovi Eesti selle üle uuesti kõnelusi pidama hakata. Samuti ei tunne Eesti muret preambuli pärast, mis on muidugi õige, aga ometi tähendas ratifitseerimise nurjumist.
Marko Mihkelson väitis hiljuti, et Eesti ei ole valinud halbu suhteid Venemaaga, mis võib olla õige, aga siiski on praegu Eestil võimalus astuda teele, mis viib paremate suheteni Venemaaga. Eesti peab langetama otsuse astuda sellele rajale kohe, sest hiljem ei pruugi see enam võimalik olla.
Väikeriigina keerulises maailmas mõjutavad Eesti välispoliitikat tihtipeale teised jõud (USA, EL jne). See ei ole iseenesest paha, see on lihtsalt reaalsus. Eesti suudab mõjutada teiste maade poliitikat mõningate institutsioonide kaudu (NATO, EL), aga see on siiski piiratud mõju.
Eesti välispoliitikale avaldab eriti suurt mõju USA. Mõne kuu pärast valitakse USA president. Mitt Romney on lubanud valituks saamise korral näidata suhetes Venemaaga rohkem selgroogu. Isegi kui see on õigustatud, viib see kindlasti USA-Venemaa suhete halvenemiseni, mis muudab Eestil paremate suhete saavutamise Venemaaga väga raskeks.
Kui nii läheb, võib Venemaa ilmutada agressiivsust USA suhtes just lähedasi väikseid USA liitlasi (sealhulgas Eestit) sihikule võttes. Ja see ei ole kahtlemata olukord, millesse Eesti peaks soovima sattuda.
Kui valitakse Obama, on ta lubanud suhetes Venemaaga suuremat paindlikkust. Obama näitas säherdust paindlikkust Poola arvel, kui taandus Venemaa murede leevendamiseks raketitõrjeleppest. Paindlik Obama asetaks Venemaa lepitamise kindlasti kõrgemale kohale kui Eesti julgeolekumured.
Praegu on aga Eestil võimalus ise tegutseda, mitte lasta teistel enda arvel tegutseda. Eesti peaks tõsiselt kaaluma piirilepingu probleemi lahendamise seadmist Venemaaga oma tähtsaimaks välispoliitiliseks prioriteediks.