Eerik-Niiles Kross: muretsegem uute, mitte vanade agentide pärast

Eerik-Niiles Kross Foto: Raigo Pajula

Luureasjatundja ja ajaloolane Eerik-Niiles Kross leiab Postimehe arvamusportaalis, et Leedu likvideerib KGB agentide nimesid avalikustades mahajäämust Eestiga. Tema sõnul peaks Eesti aga muretsema mitte seni avalikustamata eksagentide pärast, vaid nende pärast, kes praegu võõrriigi heaks töötavad.

Leedu KGB uurimise keskus on teinud tubli tööd ja avaldanud suure hulga kunagiste okupeeritud Leedus tegutsenud KGB kaadritöötajate nimesid.

Leedu olukord KGB arhiiviga on teatavasti üsna oluliselt erinev Eesti olukorrast. Kui Eestist viidi 80ndate aastate lõpul välja praktiliselt kogu aktuaalset teavet sisaldav dokumentatsioon, siis leedulased said sealse KGB materjalid üsna suures ulatuses kätte. Eesti KGB materjalid on meie arhiivides suhteliselt terviklikult olemas ainult 50ndate aastate lõpuni.

Sellele vaatamata ei ole KGB kaadritöötajate nimesid puudutav info Eestil oluliselt puudulikum kui Leedul.

Esiteks kehtib Eestis nn Enn Tarto seadus, mille järgi nii KGB kaadritöötajad kui salajased kaastöötajad said võimaluse oma seotuse kaitsepolitseis üles tunnistada. Ülestunnistus on sisuliselt asjassepuutuvate isikute teatav kokkulepe riigiga, kus riik registreerib tunnistuse andja kui võõrriigi luureteenistusega seotud isiku ning tagab n-ö vastukaubana isiku anonüümsuse. See ei kehti muidugi inimsusvastaseid kuritegusid või riigivastaseid kuritegusid toime pannute kohta.

Ülejäänud KGBga seotud isikute nimed avaldatakse meil Riigi Teataja lisades. Teadaolevalt on kaitsepolitsei tänaseks avaldanud tuhandeid nimesid. Pealiskaudsel vaatlusel on Eestis avaldatud info detailsemgi kui Leedu vastav info.

Kui küsida, kas leedulastel on parem ülevaade sealse KGB tegevuse ja töötajate kohta kui eestlastel, siis ma usun, et tänaseks on vaatamata Leedu arhiivieelisele seis enam-vähem võrdne.

Eesti on teinud KGB struktuuri ja töötajaskonna tuvastamisel väga korraliku töö ja pilt on üsna täielik. Tänaseks on KGB kaadritöötajad Eestis üsna täpselt kaardistatud ning nendest lähtuv võimalik julgeolekuoht enamasti maandatud.

KGB agentuur ehk koputajate võrgustik on samuti küllalt detailselt välja selgitatud, kuigi siin tuleb aega ajalt veel nüüdki ette uusi üllatusi.

Siiski usun ma, et suuremat muret tuleb tunda Vene luureteenistuste uute värbamiskatsete kui vanade, aastaid Eesti õigusruumis ja Eesti vastavate asutuste vaateväljas elanud agentide pärast.

Leedu avaldas esimest korda internetis linnades ja rajoonides tegutsenud KGB kaadriohvitseride nimekirjad. Postimehe arvamusportaal küsib ekspertidelt, kuidas sellesse suhtuda.