/nginx/o/2011/02/09/513222t1h9110.jpg)
Eestis pole vaja rohkem KGB agente avalikustada, sest suur töö on juba ära tehtud ning teisalt kahjustataks see põhjendamatult nende lähedasi, leiab sihtasutuse Unitas tegevjuht Uve Poom Postimehe arvamusportaalis.
Uve Poom: ehk aitab KGB agentide avalikustamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on tema sõnul alles vähe Leedu omadega võrreldava tähtsusega dokumente ja paljud neist on juba avalikud.
Dokumentide avaldamisega alustati Leedus tegelikult juba 2006. aastal ja sel hetkel oli tegevuse eesmärk muuta laiemale avalikkusele kättesaadavaks tõendid Baltikumi okupatsiooni kohta. See oli vajalik antud aja intensiivse Vene propaganda valguses.
Täna on peamiselt tegu üldise läbipaistvuse ja ajalooteadlikkuse tõstmisega. Mingil määral saab ajendina nimetada ka lustratsiooni- ehk meie mõistes «plats puhtaks!» poliitikat. Leedus tunnistatakse, et 90ndatel tehtud lõige riigi eesotsas polnud päris puhas ja ehk on nüüd võimalik vähendada kunagiste agentide mõju ühiskonnas.
Eestis on analoogsetest arhiividest alles vähetähtis osa ja enamikule neist saab Riigiarhiivis ligi, vaid väike hulk dokumente on isikuandmete kaitsmiseks salastatud.
Plats nende dokumentide avalikustamisest palju puhtamaks ei läheks, selle töö tegi Eestis ära ministeeriumide puhastamine vanast «kaadrist», konservatiivne kodakondsuspoliitika ja näiteks ka luureasutuste nullist mehitamine ning koolitamine.
Tuleks ka arvestada, et mitteavalikes nimekirjades on ühest küljest täiskohaga luurajaid ja pahatahtlikke koputajaid, aga ka inimesi, kes olid suhteliselt tähtsusetud allikad enda teadmata või üles loetletud lihtlabase valena – et agent oma töönormi täis saaks.
Seega pole Eesti olukorras enam midagi paljastada, aga salastatud osa avalikustamine võiks ühel või teisel viisil agentidena üles loetletud inimeste süütutele lähedastele kahju tingida küll.
Leedu avaldas esimest korda internetis linnades ja rajoonides tegutsenud KGB kaadriohvitseride nimekirjad, teatas üleeile genotsiidi ja vastupanuvõitluse uurimise keskus.