FOTO: Pm

Eesti haridust tabab iga aasta augusti lõpus üks ja sama sündmuste ahel – ilmub koolide riigieksamite põhjal kokku pandud pingerida, millele järgneb haridusavalikkuse pahameeletorm. Osapooled jätkavad seejärel aasta otsa vanas rütmis tegutsemist, kuni kordub juba tuttav stsenaarium. Kuidas aga sellest nõiaringist välja murda?


Probleem on ühtpidi selles, et pingeridade vastaste lähenemine on üsna äärmuslik – sageli leitakse, et niisugused edetabelid tuleb ideaalis üldse ära kaotada. Teiselt poolt on lugejate huvi nende vastu nii suur, et ajalehed vaevalt nende avaldamisest loobuksid. Pealegi näib ministeerium vaikimisi nende avalikustamist pooldavat.

Kas ei oleks võimalik leida praegustele pingeridadele mõnda pehmemat alternatiivi, mis vähem pahameelt põhjustaks? Sellest küsimusest ajendatuna suhtles Postimees erinevate hariduse huvirühmade esindajate ja ekspertidega ning järgnevalt on kirjas mõned enam kõlama jäänud alternatiivid.

Üldjoontes võib välja tuua kaks lähenemist – kas teha praeguseid eksamitabeleid kaasates uus, keerukam, kuid õiglasem pingerida, või luua edetabelitele täiesti uus alternatiiv.

Esimene linnuke

Tegelikult on üks alternatiivne katse juba avalik – õpilasesinduste liit on loonud veebikeskkonna koolid.ee, kuhu on plaanis tekitada iga kooli kohta ankeet.

Lapsevanem saab siis seal ise koole võrrelda ning leida selle, mis temale olulistes kriteeriumides teisi edestab. Näiteks saab võrrelda, milliste spordialadega koolides tegeleda saab, milliseid keeli õpetatakse, kas koolis on WiFi ja kui rangelt suhtutakse põhjuseta puudumisse.

Probleem on aga selles, et kuigi andmebaasi on tehtud juba aastaid, sisaldab see vaid 68 kooli andmeid, mis pole ka just kõige kasutajasõbralikumalt esitatud. Lisaks ei ole seal võimalik koole millegi alusel pingeritta seada.

Õpilasliidu juhi Liina Hirve sõnul on projekt veel pooleli, kuid ta tunnistab, et nemad üksi pole suutelised nii suure projektiga hakkama saama.

Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis annab aga mõista, et tema juhitaval ametkonnal on praegu niigi teemasid küllaga, mistõttu pole loota, et nad ise hakkaksid kas koolide võrdlustabeleid või eksamipingeridadele muid alternatiive koostama. «Ma ei arva, et selliste pingeridade koostamine peaks praegu ministeeriumi prioriteet olema,» märgib ta.

Teine mitmetest vestlustest läbi käinud idee on mõõta õpilaste kolme gümnaasiumiaasta arengut.

Kriitikud heidavad ju ette, et riigieksamite pingerida näitab lihtsalt seda, kui hästi konkreetsed noored konkreetsetele küsimustele vastamisega hakkama said, ei enamat. Selle põhjal pannakse aga diagnoos kogu koolile.

Probleemi lahendusena on räägitud võimalusest mõõta 9. klassi lõpetajate taset või kohe 10. klassi alguses sinna vastuvõetute taset, et tekiks võrdlusmoment, mille pinnalt hinnata edasiminekut.

Viimast ideed pooldab näiteks Harjumaal asuva Loo gümnaasiumi praegu lapsepuhkusel viibiv õppealajuhataja Maria Kurisoo. «Taseme välja selgitava testi, mille keerukus on võrreldav 12. klassi lõpu riigieksamiga, võiks teha juba gümnaasiumiteed alustades,» pakub ta.

Tulemusi saaks hiljem võrrelda riigieksamite omaga ning nende suhtest moodustukski uus pingerida. Selline tabel oleks Kurisoo hinnangul ausam õpilasi valivate ja kõiki vastuvõtvate koolide võrdleja ning annaks infot pigem õpetajate töö, mitte kooli prestiiži kohta.

Märk koostööst

Kolmanda suuna pakkus eelmisel nädalal Postimehes välja Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop, toetudes Suurbritannia kogemusele. Tema sõnul võiks riigieksamite pingeridade täienduseks jagada koolidele kvaliteedimärki «Arengut toetav kool».

Koolid hindaksid end ise suure hulga etteantud kriteeriumide alusel, neid abistaks nn kriitiline sõber ning kvaliteedimärgi andmise otsustaks pärast raporti lugemist ja külaskäiku komisjon.

Selle märgi pälviksid haridustemplid, mis õpilaste arenguga mitmekülgselt tegelevad – panustades seega ka neisse hariduse tahkudesse, mida riigieksamid ei mõõda, nagu näiteks isiksuse arengu toetamine.

Sutropi sõnul aitaks niisugune lähenemine esile tõusta koolidel, mis muidu asuvad eksamipingeridades tagapool, kuid paneks ka tippkoole rohkem näiteks huviringide pakkumise nimel pingutama.

Pingerida paremaks

Neljandaks võib tuua välja erinevad ideed, kuidas praeguseid pingeridu täiustada.

«Kui ajakirjandus (avalikkus?) soovib pingeridade koostamist, siis võiks ühe formaalse näitaja asemel olla selles tabelis mitu sama eksamiga seotud näitajat,» pakub välja lastevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsman.

Tema sõnul saaks kooli keskmisele riigieksamitulemusele lisada edukaima õpilase tulemuse, madalaima tulemuse, eksamitulemuste standardhälbe ja samade õpilaste keskmise tulemuse põhikooli lõpueksamil.
«Nii tekib pingeridade koostajatel võimalus erinevate parameetrite põhjal koole pingeritta seada ning nende lugejatel neid ridu interpreteerida. Igatahes sisaldaksid sellised tabelid rohkem infot «koolide headuse» kohta, kui pelk ühe numbri võrdlemine,» leiab Kirsman.

Sarnasest vaimust kantud on ka Tartumaal asuva Rannu kooli direktori Matti Orava idee tekitada koolide taseme hindamiseks kolmest komponendist koosnev koondindeks. Neist esimene oleks juba harjumuspärane eksamipingerida, sellele lisanduks eelnevalt mainitud õpilaste arengu hindamine 10. ja 12. klassi võrdluses ning kolmanda komponendina näitaja, kui mitu protsenti kooli lõpetajatest ülikoolis õppima asub.
Ülikooli sissesaamine näitab Orava sõnul elus hakkamasaamist. «Veelgi parem oleks hinnata, kui paljud neist ülikooli lõpetavad, kuid selle selgumine võtab liiga kaua aega,» märgib ta.

Orava sõnul on kõik kolm olulised kooli edukuse indikaatorid ja annavad koosmõjus koolist palju parema pildi kui vaid ühele toetumine. Ta lisab, et riigieksamite pingeridu tehes võiks võrrelda praeguse ühe asemel koolide kolme viimase aasta keskmist, et vähendada ühe konkreetse lennu eripära mõju.