Venekeelse Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi inglise keele õpetaja Ljudmilla Tamm räägib õpilaste tehtud videos, kuidas nende helgeimad pead hülgavad Eesti, minnes välismaale õppima.
Õpetaja: kahju, kui talendid lähevad välismaale õppima
«Mul on väga kurb meel, et minu eelmise aasta grupi seitsmest medalistist viis läks välismaale, kes Venemaale, kes Inglismaale,» rääkis Tamm.
«Mõtlen enda vanaduspõlvele – hakkan elama ühiskonnas, mille kõige andekamad inimesed on välismaale läinud,» ütles ta, lisades, et selline perspektiiv teeb meele kurvaks.
Küsitlus sama kooli õpilaste seas näitas, et enamik neist on valmis siiski Eestis õppimist jätkama. Samas leidis näiteks üks noor, et tema jaoks on põhimõtteline küsimus emakeeles õppimine, mistõttu läheb ta õppima välismaale. Teisalt avaldati arvamust, et pole vahet, kas õppida inglise või eesti keeles – võõrkeeled ju mõlemad.
Sarnaselt jagunesid arvamused välismaal või Eestis edasiõppimise küsimuses kaheks ka eestikeelses Paldiski gümnaasiumis tehtud analoogses videos.
MTÜ Loomingukeskus Šanss eestveetava projekti «Vaadates teise pilguga» käigus valminud videote ja neis püstitatud küsimuste üle arutles ka mitmeliikmeline ekspertkomisjon, üritades noorte välismaa-vaimustust natuke leevendada.
«Mitte keegi ei oota teid seal, seega peate ise läbi murdma,» ütles Russkoja Radio programmijuht Vladimir Ban.
Teda toetas diskussiooni moderaator Mihhail Solovjov, kelle arvates suhtuvad gümnaasiumilõpetajad välismaale minemisse väga pealiskaudselt, sisuliselt tuginedes ainult emotsioonidele ning arvates, et välismaal õppimine on enesekehtestamiseks olulisel kohal.
«Välismaal ootab meid õnn, suur palk – nii räägib enamik noortest. Kuid nad tahtlikult ei pööra tähelepanu sellele, et kümnest parema elu otsijast kaheksa tuleb tagasi, kuna ei suuda seal kohaneda. See on ju totaalne stress – sa oled võõras riigis, võõras ühiskonnas, sinu sõbrad, vanemad ja lähedased on väga kaugel. Ainult sina,» arutles Solovjov.
Vene kooli video:
Eesti kooli video: