Tartu Ülikooli haridusteadlane Jüri Ginter küsib Postimehe arvamusportaalis, miks on tänavuse koolide pingerea parima - reaalkooli - riigieksamitulemuste keskmine nii madal, arvestades neile õppima võetud noorte algpotentsiaali. Ginter soovitab ka keelata ülikoolidel üksnes riigieksamite alusel õpilasi vastu võtta.
Huvirühmad ja haridusteadlased kritiseerivad juba aastaid koolide riigieksamite põhjal pingeritta seadmist kui koolide tasemest väära pildi andmist, ometi avalikustavad ministeerium ja ajakirjandus neid jätkuvalt edasi, tuginedes muuhulgas väga suurele lugejahuvile. Kuidas suhtute teie riigieksamite põhjal moodustuvate koolide pingeridade avaldamisse?
Küsimus ei ole avaldamises, vaid selles, kuidas neid avaldatakse. Senisel kujul ei ole need ju koolide pingeread, mis näitavad kooli tulemuslikkust. See eeldaks, et kõik õpilased oleksid täpselt ühesuguste võimete, võimaluste ja huvidega.
Ajalehtedes ilmunud pingeread kajastavad eelkõige antud aasta lõpetajate eelduseid, mis selgitati välja vastuvõtukatsetega ja milles on suur osa pärilikkusel, kodul, lasteaial ja põhikoolil. Kindlasti on siin teatav osa ka koolil, sest kõigil koolidel pole võimalik õpilasi valida ja nad peavad õpetama neid, keda teised koolid ei soovi õpetada.
Kui pingeridade juures oleksid ka vastavad kommentaarid ja muud vajalikud andmed koolide kohta, näiteks kui kõrge oli erinevate gümnaasiumide õpilaste tase enne gümnaasiumi astumist, siis tuleks need pingeread kindlasti kasuks. Eelkõige õpetajatele ja koolijuhtidele, et õpetamist tõhustada.
Kuni aga neid ei ole, siis tehakse nendest pingeridadest ekslikud järeldused. Karistatakse õpetajaid, kelle ainet julgesid nõrgemad õpilased riigieksamiks valida (tean konkreetseid näiteid selle kohta) jms.
Mina näiteks hoopis imestan, kuidas saab reaalkooli jt keskmine riigieksami tulemus olla nii madal, kuigi nad võtavad endale õppima ainult parimaid õpilasi. Kas küsimus on selles, et nad ei oska õigesti valida, või milleski muus?
Kui see oleks teie teha, siis millistest komponentidest meisterdaksite ideaalse koolide pingerea? Kui viljakaks hindate seniseid katseid pakkuda alternatiivi eksamipingeridadele (sh koolid.ee/)?
Õpilased on erinevad, seega ei saagi koostada pingerida, mis vastaks iga õpilase vajadustele, võimalustele ja huvidele. Erinevatele õpilastele sobivad erinevad koolid. Seega on pingutused selliste pingeridade koostamiseks minu arvates asjatu ajaraiskamine.
Õpilaste algatus (koolid.ee) võimaldab tutvustada, mille poolest koolid üksteisest erinevad, et lapsed ja lapsevanemad oskaksid valida sobiva kooli. Kindlasti tuleks jälgida, et lisaks kvantitatiivsetele näitajatele (riigieksamite, olümpiaadide ja sporditulemused, kohtade arv jalgrattaparklas jms) oleks kirjas ka kvalitatiivsed näitajad, näiteks koolikultuuri ja õpilasuuringute tulemusi, kas kasutatakse hea alguse metoodikat, kas eesmärgiks on koolipere areng või riigieksamitulemused, kas õpetatakse kõiki või valitakse välja endale sobivad õpilased.
Õpilaste initsiatiivi on raske esialgu riigieksamite pingeridadega võrrelda, sest riigieksamitesse ja nende pingeridade avalikustamisse on panustatud kordades rohkem raha. Ka Postimees on tunduvalt rohkem tegelenud pingeridadega kui koolide erinevate heade külgede esiletoomisega.
Juba enne õpilaste projekti oli sarnane idee ringlemas ministeeriumis. On ju olemas koolide sisehindamise kriteeriumid. Õpilased ja ministeerium võiksid oma projektid ühendada. Kui need andmed avalikustada ja arusaadavaks teha, siis olekski usaldusväärne ja asjakohane ülevaade sellest, mis kus toimub.
See, kuidas pingeridade kummardamisest üle saada, on pigem psühholoogiline probleem.
Siiski soovitan riigieksamite tulemuste avalikustamisel lisada alati märkus, et pingerida ei näita kooli taset, vaid seda, millised õpilased olid selles koolis selles lennus. Nii, nagu on vastav teade suitsudel. Kui seda vabatahtlikult ei tehta, siis tuleks võtta vastu vastav seadus.
Samuti peaks riik keelama ülikoolidel ja kutsekoolidel riigieelarvelistele kohtadele vastuvõtmise üksnes riigieksamite alusel. See annaks täiendava signaali, et riigieksamite tulemused ei kirjelda kõiki vajalikke omadusi.
Mida arvate Margit Sutropi ideest, et riik võiks hakata eksamipingeridade tasakaalustamiseks jagama koolidele isiksuse arengu ja koostöö soosimist tunnustavat «Arengut toetava kooli» kvaliteedimärki?
See on hea mõte siis, kui välja tuua, mille poolest need koolid head on. Ohtlik on aga kõigi koolide allutamine mingile konkreetsele mudelile. Näiteks kui mudel nõuab eri etnilise päritoluga õpilaste eripära arvestamist ja koolis ei ole selliseid õpilasi, siis ei tohiks kool selle eest null punkti saada.