Eestist on saanud infotehnoloogia riik: meie tööjõust on huvitatud välisriigid, palju toiminguid on siin võimalik teha elektrooniliselt ja me teeme oma e-võimalustega silmad ette nii mõnelegi teisele riigile.
Käthlin Hekman: riigilt rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed poliitikud on rõhutanud, et IT on Eesti majanduskasvu üks mootor ja spetsialistide puudus pidurdab Eesti majanduse arengut. Kas see nüüd päris nii on, kuid infotehnoloogial on Eestis kahtlemata oluline roll.
Meie IT-sektor kannatab pideva tööjõunappuse käes. Me teeme head tööd, asume sihtturgudele lähemal, meil on väga hea keeleoskus ja töötame sageli efektiivsemalt kui Lääne-Euroopa kolleegid. Kuna tehnoloogiaettevõtte võib luua igale poole, siis peab Eesti tõsiselt pingutama, et jääda konkurentsivõimeliseks, suurendada spetsialistide arvu ning tõsta nende oskuste ja teadmiste kvaliteeti.
IT-töötajate nappuse lahendamisel on oluline, et koostöö toimuks igal tasandil. Kuid ettevõtted ja spetsialistid soovivad näha rohkem riigipoolset initsiatiivi, et IT-huvilised saaksid võimaluse omandada haridust, mis omakorda suurendab IT-töötajate arvu ja tõstab kvaliteeti. Näiteks Saksamaal saab suurem osa tudengeid omandada kõrgharidust tasuta. Erinevalt paljudest suurtest ja nii-öelda vanadest Euroopa riikidest ei ole Eestis tihti vanematel võimalust oma lapsi õpingute ajal rahaliselt toetada ning noored lähevad kiiresti tööle, jättes haridustee pooleli või ei alusta seda üldse.
Üksikisiku tasandil on oluline roll väärtushinnangutel, nendest lähtuvalt kujundame oma elu ja ümbritsevat. Haridus ja pingutamine on muutunud järjest tähtsamaks, kuid mitte kõigi jaoks. Kiire raha teenimine ja heaolu saavutamine on ikka veel liiga sageli olulisemad. Lisaks on oluline endale teadvustada, et haridusest üksi ei piisa, tööelus tuleb lisaks teadmistele näidata ka initsiatiivi, pidevalt õppida ja uskuda endasse.
Mulle tundub, et Eestis on ikka veel selline «ma ei oska, ma ei tea»-kultuur. Inimeses eneses peab olema motivatsioon. Mitte keegi ei tee temast töökohal staari, koolitunnistus on vaid sissepääsupilet.
Eesti IT-firmad osalevad palju välisprojektides ning see on hea võimalus talendid kodus hoida, sest nii saab tööalaseid kogemusi võõrsile kolimata. Töötajate nappuse vastu aitavad aga ettevõttesisesed noorte töötajate programmid, mille raames värvatakse noori ja õpetatakse ettevõttes välja. Näiteks meie ettevõtte kosmosetiimis on üks noormees tulnud tööle isegi otse keskkoolipingist. Tänaseks on ta töötanud ligi aasta ja tema ülesanneteks on aidata luua missioonijuhtimise tarkvara satelliitidele. Kasutades ära paindlikku tööaega, planeerib ta praegu ülikooliõpinguid.
Kõik IT-ettevõtted pingutavad palju oma töötajate hoidmiseks ja lisatööjõu leidmiseks. Riik peaks aga veelgi suurendama tasuta IT-haridust omandavate tudengite hulka – koostöös eraettevõtetega saab pakkuda ka väga head õpikeskkonda.