Estonian Airile jääb määrav roll Eesti lennuühenduste tagamise

Ryanairi energiline müügi- ja turundusdirektor Laszlo Tamas polnud visioonidega tagasihoidlik: «Kui jääme rahule, oleme valmis paari aasta jooksul reisijate arvu kahekordistama!» Seitse (hiljem lisandus kaheksaski) sihtkohta soodsaima hinnaga, 300 000 reisijat aastas, 50 miljonit eurot Eesti majandusse, 300 uut töökohta, kordusid kanalist kanalisse uhked arvud.

Too mälestusväärne pressikonverents, mil Iiri odavlennufirma oma Tallinna-plaanid lauale lõi, peeti saatuse irooniana just septembris 2010. Kaks aastat hiljem leiame iirlased laienemise asemel kohvreid pakkimas. Alles jääb vaid kolm sihtkohta.

Ryanairi meelitati pikalt. Juba 2006. aastal, kui teemaga tegeles toonane majandusminister Edgar Savisaar, peibutas firma 300 000 reisijaga aastas. Neli aastat hiljem tuli läbimurre. Argumendid olid puhtpragmaatilised: soodsad lennujaamatasud, Airbalticu otsus otseliine sulgeda ning eelseisev Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta. Pragmatism sai veenva kinnituse mullu, kui Eesti jalgpallikoondis sattus pidama Iirimaaga matše EM-finaalturniirile pääsu nimel. Lisa said nii graafikujärgsed reisid kui piletihind.

See näitab, miks pidu võib lõppeda sama äkki, nagu algas. Tallinnast tagasitõmbumise ametlik põhjus on kütuse kõrge hind, mis ei võimaldavat odavaid pileteid pakkuda. Aga ehk on lätlased jälle lennujaamatasudega tembutamas, Riias jätkatakse ju suures mahus? (Või – naljaga pooleks – ehk nähakse ette Läti jalgpallurite edu algavas valiksarjas?)

Mõru pill tuleb alla neelata Tallinna lennujaamal, mis suvel teatas töötamisest läbilaskevõime piiril, ja Ryan­airi osakaal Eesti õhuväravat läbinud reisijaist on moodustanud ligi viiendiku. Just see oli oluline tegur kavandamaks uut, just odavlennufirmadele mõeldud terminali. Jutt «hooajalistest kõikumistest» näib praegu pigem soovina halva mängu juures head nägu teha. Jah, Ryanair ütleb, et ehk tullakse kevadel tagasi, kuid see on siiski vaid «ehk».

Kogemust (õieti kogemusi, kui lisada eeltoodule Flybe näide) vaagides jõuame ringiga Estonian Airi juurde, mille vajalikkuses n-ö vanamoelise rahvusliku lennufirmana vahepeal kaheldi. Tore küll, kui keegi siit suure hurraaga lendama tuleb, kuid ühel hetkel seisame jälle silmitsi oma väiksuse tõttu ebaatraktiivse turuga.

Võib-olla aitab see mõista, mida tegelikult tähendab mõne olulise sihtkoha kadumine Estonian Airi nimekirjast. Meenutagem siinkohal Londonit, ja Hannoveriga kaob ka Saksamaa.

Majandusminister Juhan Parts (ja paljud teised) on korduvalt rõhutanud: riigi strateegiline huvi on, et Eestil oleks võimalikult palju lennuühendusi. Oma kandvate tiibadeta jääme siinkohal paratamatult jänni. Seepärast on Estonian Airi pikaajaline käekäik (taas) erakordselt akuutne teema.