Urmas Tooming: valehäire

Urmas Tooming. Foto: Toomas Huik

Kui Tallinn hakkas usinalt bussiradu maha märkima ning neid tekkis iga ööga üha juurde, siis ennustasid nii autojuhid kui mõnedki liikluseksperdid, et septembris saab alles näha, millise jamaga on linn hakkama saanud. Ennustati ülisuuri ummikuid ning sedagi, et juhid muutuvad lõpmatutes ummikutes seismisest närviliseks ja seetõttu kasvab liiklusõnnetuste arv. Siiani pole need ennustused õnneks täide läinud.

Esmaspäevane liiklus oli Tallinnas isegi tavalisest rahulikum – ei mingeid suuri seisakuid ega järjekordades venimist. Septembri algus oli seega paljutõotav. Pessimistid viibutasid siiski sõrme ja hoiatasid, et see ei näita veel midagi, sest alles teisipäeval algavad koolitunnid kõigis koolides enam-vähem samal ajal ning see tähendab ka hullu segadust linnaliikluses.

Tõsi, eilne hommik oli juba hoopis midagi muud kui esmaspäevane rahulik kulgemine. Aga siiski mitte midagi erilist, kuna iga aasta septembri esimesel nädalal ummistavad autod Tallinna tänavaid. Seega ei ole bussiradade mahamärkimine tekitanud ekstraummikuid.

Kui Postimehe fotograaf käis eile hommikul lennukilt Tallinna liiklust pildistamas, oli ta üllatunud, et pikad autojorud liikusid küll aeglaselt igast suunast linna poole, aga kesklinnas valitses suhteline vaikus. Paljuski on selles süüdi erinevad pudelikaelad ja ajutised liiklustakistused.

Haabersti poolt tulles kujutab kõige suuremat takistust ringristmik, mille läbilaskevõime on ammu ammendunud. Pirita, Merivälja ja Viimsi inimesi pahandab autodele kitsaks jäänud Russalka ristmik ning Narva maantee lõik, kuhu bussirada maha joonistati. Tartu maanteelt tulijate kesklinna jõudmise aega pikendab aga Ülemiste liiklussõlme ehitus. See on õnneks ajutine takistus, mis peaks järgmise aasta sügisel kaduma.

Nagu näha, ei ole paljukirutud bussirajad sugugi see peamine põhjus, miks ­eile tuli kesklinna sõitmiseks veidi rohkem aega varuda, ning ilmselt tuleb seda teha veel täna, homme ja veel mõned päevad.

Üks praktiline nõuanne autojuhtidele võiks olla järgmine: loobuge vanadest harjumustest ning otsige vastavalt muutunud liikluskorraldusele endale parim tee punktist A punkti B. Kui on teada, et linna ühes või teises kohas on bussirajad maha märgitud ning osa liiklussuundi keelatud, siis tuleks mõni muu liikumistee leida. Võimalusi peaks jätkuma.

Bussiradade kirujatele võiks aga meelde tuletada, et juba päris paljud inimesed on avalikult seda lahendust kiitnud, kuna saavad tavapärasest kiiremini linnas liikuda.