Kuigi tänapäeva ajaloolased kahtlevad, kui lapsed Étienne ja tema kaaskondlased nüüd täpselt olid, viitab Euroopa tolleaegne demograafia sellele, et ju nad olid ikka üsna noored – ja vaesed. Kolmeväljasüsteemi ning rauast põllutööriistade kasutuselevõtt oli teise aastatuhande künnisel oluliselt parandanud haritavate maade saagikust ja kasvatatavate taimeliikide mitmekesisust. Selle esmane tagajärg oli rahvastiku kasv – Lääne-Euroopa rahvaarv tõusis 1348. aasta suurele katkule eelnenud nelja sajandi jooksul 23 miljonilt 55 miljonile. Demograafilisel õitsengul oli prantsuse ajaloolase Jacques Le Goffi järgi kaks olulist tagajärge. Kuna feodaalkord takistas üleminekut tõeliselt intensiivsele põlluharimisele, tuli uute suude toitmiseks suurendada haritavat pindala ning nii ongi X ja XIV sajandi vahel toimunud ekspansiooni esimeseks tunnuseks agar uudismaade ülesharimine (mille käigus ka siinsed alad Euroopa liitu haarati). Teiseks tunnuseks on kristluse laienemine väljapoole. «Pigem eelistatigi seda viimast lahendust, kuna sõda tundus olevat lihtsam, kui rahumeelne tootmine,» kirjutab Le Goff.
Elanikkonna järsk kasv väljendub statistiliselt rahvastikupüramiidi «noorsookühmus», mis üritab sissejuurdunud – vähemate inimeste jaoks mõeldud – elukorralduse selle õmblustest lahti rebida. Kuna keskaegses Euroopas pani haritava põllumaa vähesus suure osa sellesse kühmu sündinutest näljasurma äärele, siis pole imestada, et kõige suuremat halastamatust näitasid pühal maal üles sinna erinevate prohvetite sabas rännanud puruvaesed. Neid olevat peljanud isegi õhtumaa rüütlid, kes ei olnud ju ise ka mingid kooripoisid.
Saksa sotsioloogi ja majandusteadlase Gunnar Heinsohni arvates lasebki just noorsookühm sotsiaalseid rahutusi kõige kindlamalt ette aimata. Empiiriline tõendusmaterjal kõneleb Heinsohni kasuks. Washingtonis asuva erasektori ajutrusti Population Action International (PAI) andmetel leidis 1970.–1999. aastani 80 protsenti maailma kodusõdadest aset riikides, kus alla kolmekümneaastaste osakaal ulatus üle 60 protsendi kogurahvastikust. Praegu on PAI järgi maailmas 67 noorsookühmuga riiki, 60s neist võib täheldada korrapäraseid ulatuslikke vägivallalaineid.
Nii et tänaseid Étienne’isid tuleb otsida maakera muudest piirkondadest ja neil on juba teised kirjasõbrad. Heinsohn on arutlenud, et kui Saksamaa naistel oleks alates 1960. aastatest olnud keskmiselt üheksa last (nagu Gazas), oleks seal praegu 80 miljonit 15–30-aastast meest. «Kas te arvate, et need 80 miljonit noort sakslast oleksid kümme korda patsifistlikumad kui praegused seitse miljonit?» küsib Heinsohn. «Või on siiski palju tõenäolisem, et nad loobiksid pomme Prahas, Gdanskis ja Wroclawis ning kisaksid – just nagu palestiinlased – «See on meie maa! See on võetud meilt ajaloolistel põhjustel, millega meil pole midagi pistmist!»?»
