FOTO: SCANPIX

Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütikute Marre Karu ja Pirjo Turki hinnangul aitab palkade avalikustamine kaasa meeste ja naiste palkade võrdsustumisele. Nad ei poolda kõigi inimeste palkade avalikustamist, küll aga valdkonna keskmise välja toomist ning seda ka sugude lõikes.

Palkade avalikustamine ei ole Euroopa kontekstis uudne idee. Ka Praxise ja Centari koostatud soolise palgalõhe uuring toob välja, et palkade avalikustamine ning parema palgastatistika kogumine on Euroopa Liidu riikides üks olulisem meede soolise palgalõhe vähendamisel ning võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte järgimisel.

Eesti palgastatistika on aga liialt üldine, et inimesed saaksid adekvaatset tagasisidet selle kohta, kas nende palgatase on üldise palgatasemega kooskõlas.

Mitmetes riikides, näiteks Taanis ja Inglismaal, on kõik palgaga seotud konfidentsiaalsusnõuded kuulutatud õigustühiseks – lepingutesse ei tohi lisada nõuet, et palku ei tohi avalikult arutada.

Samamoodi on Taanis tööandjal kohustus avaldada info töötajate gruppide tasude kohta, kus vähemalt 10 naist ja 10 meest teevad sama tööd, Austrias tuleb avaldada anonüümsed töötasude nimekirjad ettevõtte sees, kus töötab enam kui 25 töötajat.

Eesti praeguses töölepingu seaduses on jäetud tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajale tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.

Eeldatavalt aitab palkade avalikustamine kaasa tasude õiglusele, kuna töötajad üldjuhul ei tea teiste töötajate tegelikke tasusid ja seega ei ole neil võimalik end kolleegidega võrrelda ega ebavõrdset kohtlemist tuvastada.

Uuring rõhutab, et palgalõhe paremaks uurimiseks, aga ka selle vähendamiseks oleks vajalik koguda ametikohtade põhiselt sooliselt eristatud palgaandmete statistikat.

Üheks lahenduseks võiks olla näiteks maksu- ja tolliameti poolt tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel kogutavate palgaandmete täiendamine töökohtade detailse info (ISCO kood) ja töötajate töötundide infoga.

Kui maksu- ja tolliamet koguks sellist infot, saaks arendada välja tehnilise lahenduse, mis koostaks automaatselt pärast seda, kui tööandja on esitanud andmed, või mingi teatud regulaarsusega soolises lõikes lühiülevaate esitatud andmetest ning edastaks selle tööandjale.

See annaks inimestele kiire ja hea ülevaate sellest, milline on nende valdkonna üldine palgatase, ilma et oleks vaja iga inimese palku avaldada, mis on oluliselt keerukam ja potentsiaalselt konflikte tekitav lahendus.

Haridusminister Jaak Aaviksoo käis hiljuti välja mõtte, et õpetajate palgad võiksid jääda pärast praeguste palgaastmete kaotamist avalikuks. Tema nägemuses võiks lausa kõikide inimeste palgad Eestimaal olla avalikud.