Triin Tammert: Estonian Air ja lihtsad lahendused

Triin Tammert Foto: Andres Teiss

Seda artiklit kirjutama ajendas soov, et Eestil oleks oma lennufirma ka kümne-viiekümne aasta pärast – see on vajalik ja võimalik, ning ma tean, et neid, kes minuga nõustuvad, on palju.
Selle soovi põhjus ei ole pelgalt emotsionaalne kiindumus siniste sabadega lennukitesse, vaid lennunduse ja majandusega kursis olijatele hästi tuttavad näited, kui oluline on oma lennukompanii ühele napi rahvaarvuga väikeriigile ja selle majandusele.

Kui turg on nii väike, siis võõrsilt pärit lennukompaniide huvi on siin peamiselt vaid üks: vedada reisijad oma sõlmlennujaama, et nad sealt edasi lendaksid. Mis tähendab, et kui Estonian Air ei tagaks regulaarseid ühendusi eestlastele olulistesse sihtkohtadesse, siis jääksid meile Air Balticu Riia, Finnairi Helsingi, Lufthansa München ja Frankfurt, LOTi Varssavi, Czech Airlinesi Praha ning ilmselt ka paari odavlennukompanii paar sihtkohta. Neile sobivatel aegadel.

Inimeste soovid ja vajadused peaksid olema esikohal aga riigi jaoks. Kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes päriselt arvab, et Eesti rahvuslik lennukompanii peaks lendama Kajaanisse ja teistesse Soome väikelinnadesse? Ja mitte lendama näiteks Londonisse?

Selle inimeste ja riigi jutuga tahan ma öelda Estonian Airi nõukogule, majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning valitsusele: te seisate kahtlemata raskete valikute ees, kui Estonian Air vajab järgmist rahasüsti, aga pikas perspektiivis kaotate teie ja teie erakonnad rohkem hääli ja usaldust, kui te ei päästa nii olulist ettevõtet.

Pealegi, kui ma enda eest räägin, siis mina olen täiesti nõus, et minu maksuraha eest arendatakse olulist ettevõtet, mis ühendab Eesti maailmaga, aga olgu see siis lihtsalt see osa maailmast, kuhu paljudel eestlastel on vaja minna: korralikud stabiilsed tihedad ühendused Euroopa oluliste äripealinnade ja sõlmlennujaamadega. Igale poole ei pea saama otse – kui kunagi varem strateegiaid kaaluti, siis oli seal üks väga mõistlik konservatiivne variant, mis tagas, et Eesti ärimees jõuab otse või ümberistumisega Euroopa äripealinnadesse kella 10ks ärikohtumisele ja õhtuks tagasi koju ka.

See strateegia, mis sisaldas Estonian Air­i läbi aegade kasumlikke sihtkohti ja lisaks (majanduslikus mõttes) natuke piiripealsetesse lendamist, oleks mõne aastaga viinud Estonian Airi kui mitte kasumisse, siis nulli lähedale küll. Millest rohkem mina rahvuslikult lennukompaniilt ei ootakski. Ja kui vaadata rahva arvamusi Facebookis ja mujal internetis, siis enamik rahulduks ühega kahest: kasumi või heade ühendustega.

Kõik, kellel on rohkem kogemusi Eesti lennundusega, teavad, et kõlavad loosungid ja lubadused «Estonian Air kasumisse ja palju rohkem otselennu sihtkohti!» on õhku täis – need kaks eesmärki välistavad teineteist. Imesid võib küll loota, aga kui kaua, kui sellega kaasneb arutu rahapõletamine?

Estonian Air vajab strateegia korrigeerimist ning olulise kõrvalteemana tugevat tööd sisekliima ja sisekommunikatsiooniga, kust saavad alguse paljud väliskommunikatsiooni ja mainega seotud probleemid, mis mõjutavad oluliselt nii usaldust ettevõtte vastu kui ka finantstulemusi.

Kui need asjad ära teha, siis on edasised mõistliku suurusega rahasüstid omanikelt kuni nulli jõudmiseni igati põhjendatud. Eesti vajab oma Estonian Airi, sellist, mis teenib päriselt Eesti majanduse ja siinsete inimeste huve.

Autor on sotsiaalmeediaspetsialist ning endine Estonian Airi töötaja.