Irja Rae: kõik palgavahemikud avalikuks

Irja Rae Foto: fontes.ee

Fontes Palgakonsultatsioonide juhatuse liige Irja Rae kirjutab Postimehe arvamusportaalis haridusminister Jaak Aaviksoo ideed kõik palgad avalikustada kommenteerides, et pigem võiks avalikustada palgavahemikud.

Palkade avalikustamise või mitteavalikustamise puhul tuleks esmalt küsida, millist eesmärki see täidab. Millist kasu see toob ja millist avalikku õigustatud huvi see rahuldab, kui on teada, palju konkreetne inimene konkreetsel ametikohal teenib? Ja kui midagi avalikustatakse, siis mida täpselt? Need kaks küsimust on lihtsad küsida, kuid rasked vastata.

Tänapäeval koosneb töötasu mitmest osast. Esiteks põhipalgast, mille tööandja garanteerib ja mille konkreetne suurus sõltub turu nõudlusest ja tööjõu pakkumisest, ettevõtte võimalustest ja ka inimese tublidusest.

Teiseks, tulemuspalgast, mis võib olla lühiajaline või pikemaajaliste tulemuste saavutamise eest. Olukorras, kus ressursse napib, püütakse tasustada õiglaselt ning muuta palka neil, kes oma tööga selle on välja teeninud, mitte kõigil natuke.

Lisaks palgale saab töötaja oma töö eest võimaluse saada koolitust, saada kogemuse võrra rikkamaks vms. Ehk siis – tasustamine on keeruline teema ning ainult palgast rääkimine ilmne lihtsustus.

Rääkides põhipalgast – vähestes kohtades on kõigile sama töö tegijatele ette nähtud üks palganumber. Seda kohtab sagedamini positsioonides, kus individuaalne tulemuslikkus varieerub vähe, sageli on palgamäärad tööliste ja klienditeenindajate ametikohtadel tunnitasu vms fikseeritud.

Enamikus organisatsioonides on sama töö tegijatele ette nähtud palgavahemik ja see, kui palju keegi teenib, sõltub sellest, kui tõhus ta on. Kui avalikustamise peale üldse mõelda, siis võib mõelda palgavahemike avalikustamise peale – milline on konkreetse töö eest makstav tasuvahemik. Kuid inimese konkreetne palganumber jäägu siiski konfidentsiaalseks.

Ettevõtete juhtide palkade vastu on kõikjal suur huvi ning börsiettevõtete puhul on see huvi ka igati õigustatud. Kuid ka juhtide palgad antakse sageli üldsummana – on teada sissetuleku suurus, kuid pole teada, kuidas see erinevate tasuliikide vahel jaguneb. Ja mida avalikkus tegelikult teada soovib, on see, kui suured on avaliku ettevõtte valitsemiskulud – st juhtkonna palgad kokku, mitte konkreetse juhi palganumber.

Väide, et õpetajate palgad on avalikud, pole korrektne – teada on, milline on kvalifikatsioonil baseeruva (noorempedagoog, pedagoog, vanempedagoog, pedagoog-metoodik) palgataseme alammäär, mitte see, kui palju täpselt keegi ühes või teises koolis seda tööd tehes teenib. Mõni inimene jõuab rohkem, teeb enam ja teenib enam.

Haridusminister Jaak Aaviksoo käis hiljuti välja mõtte, et õpetajate palgad võiksid jääda pärast praeguste palgaastmete kaotamist avalikuks. Tema nägemuses võiks lausa kõikide inimeste palgad Eestimaal olla avalikud.