Sisejuurdlus peab kaitseväe usaldusväärsust kinnitama.
Juhtkiri: kaitsetahte kaitseks
31. august 2012, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilses Postimehes kirjutasime teenistuslikust juurdlusest kaitseväes, kus uurimise all on ohvitseride võimalik võimuliialdus vahipataljoni ajateenijate suhtes. Iga seesugust kahtlust, isegi kahtlusevarju tulebki õigusriigis käsitleda äärmise põhjalikkusega.
Ajateenijate väited – et neil kästi iseendale haud kaevata, ähvardades nad laibakottides koju saata jms – tuleb ümber lükata või vajadusel süüdlasi karistada.
Avalikkuse silmis määritud kaitseväe maine tähendab julgeolekuriski, mängus on ei vähem ega rohkem kui Eesti iseseisvus ja sõltumatus. Need ei ole pelgalt paatoslikud väljendid. Totaalkaitse printsiibil üles ehitatud Eesti riigikaitse toetub suures osas just ajateenistusele, milles omakorda väljendub kogu rahva kaitsetahe.
Võib liialdamata öelda, et Eesti iseseisvuse taastamise järgsetel kümnenditel oleme saavutanud riigikaitse valdkonnas edu, millest ehk laulva revolutsiooni ajal ei julgenud unistadagi. Oleme üles ehitanud demokraatlikule ühiskonnale iseloomuliku tsiviilkontrolliga kaitsestruktuurid.
Oleme ühinenud NATOga ning näidanud oma liitlastele, et meie peale võib loota nii välismissioonidel kui sõnapidajatena – oleme raskustest hoolimata täitnud lubaduse eraldada riigikaitsele kaks protsenti SKTst.
Seda kõike poleks saanud sündida ilma rahva toetuseta. Riigiinstitutsioonide seas on kaitseväe usaldusväärsuse reiting viimaste aastate uuringutes olnud pidevalt tähelepanuväärselt kõrge. Sama võib öelda ka vabatahtlikke ühendava kaitseliidu kohta, mille liikmeskond pidevalt kasvab.
Vabariigi aastapäeva ja võidupüha paraadid on kujunenud populaarseteks pereüritusteks. Muidugi ei tähenda see kodanike erilist militaarset meelestatust, vaid seda, et riik on oluline, vabadus on oluline, ja üldist mõistmist, et neid väärtusi tuleb kaitsta.
Kõike seda peab alati meeles pidama iga kaitseväe ohvitser, iseäranis aga need, kes tegelevad ajateenijatega. Sisuliselt on ajateenistus ju osa kodanikuõpetusest ja -kasvatusest. Distsipliini ja korrektsuse nõue ning käskude täitmine kuuluvad lahutamatult kaitseväe juurde – teisiti pole võimalik edu saavutada.
Kuid seda tuleb õpetada, selle tähtsust selgitada, ja tulemusi ei tule vaid drillides. See on kahtlemata suur vastutus – libastumine võib nullida pika aja jooksul tehtud töö.
Otse loomulikult peavad oma väljaütlemisi kontrollima ka riigijuhid. Eilsel valitsuse pressikonverentsil peaministri suust kõlanud meenutuskild aukude kaevamisest okupatsiooniaegse ülikooli sõjalise õpetuse kateedris asetas Eesti kaitseväe ühele pulgale Nõukogude armeega. Kui kaeviku kaevamine käibki ühtviisi, siis üldise mentaliteedi ja väärtuste erinevuse tõttu tuleks neid siiski selgelt lahus hoida.