Riigikogu reformierakondlasest liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles enne Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimist parlamendis, et euroala päästes kindlustab Eesti ühtlasi ka iseenda tulevikku.
Aivar Sõerd: euroala päästes kindlustame iseenda tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt tahaksin eelkõnelejatest oponentidele öelda, et stabiilsusmehhanismist kõrvalejäämine ei ole kindlasti tõsiselt võetav alternatiiv. Kuivõrd me kuulume eurotsooni ja oleme Euroopa Liidu liige, siis need mured, mis on eurotsoonil, mis on Euroopa Liidul, on meie ühised mured ja euroala päästes kindlustame ilmselgelt ka iseenda tulevikku.
Ma ei hakka rääkima sellest, et ka tänasel päeval on euroala võlakriisi peatamine ja lahendamine üks aktuaalseimaid küsimusi Euroopas ja, kui tahate, kogu maailmas. Tõsist murrangut ei ole senised pingutused tõesti toonud ja finantsturgudel ebakindel olukord kestab. Aga ilmselge on, et vale eelarvepoliitikat ajanud ja üle jõu elanud riigid ise sellest olukorrast välja ei tule. Olukorras, kus võlakriis on võtnud väga ulatuslikud mõõtmed, on lahendused kahtlemata ebamugavad ja sõltuvalt lõplikust lahendusest kas siis rohkem või vähem kulukad. Ilmselgelt on kõige keerulisem neid asju siseriiklikult selgitada just nendel riikidel, kes on ise ellu viinud konservatiivset eelarvepoliitikat ja vältinud võlakoorma tekkimist.
Rahanduskomisjon tegi valitsuse esitatud eelnõu kohta parandusettepanekuid. Valitsuse eelnõuga võrreldes suureneb riigikogu roll ja eelkõige selles suunas, et riigikogu hakkab väga detailselt arutama arvukaid küsimusi ESMiga seoses, mis minu hinnangul on tegelikult valitsuse otsuse, valitsuse arutelu küsimused. Aga kui me nende ettepanekutega nõustume ja ESMi ratifitseerimise eelnõu heaks kiidame, peame selle suurenenud rolliga arvestama. See tähendab väga sisulist tööd, kiiret regeerimist ja see on kaugel ainult ilukõnede pidamisest.
Aga enne, kui me paneme ennast valmis detailsete küsimustega tegelemiseks, ma tõesti ootaks ja tahaks näha, et Eesti parlament käsitleks suuri ja sisulisi küsimusi, kas või neid, mida me täna niimoodi üsna pealiskaudselt käsitlesime, kas või ühiste võlakirjade küsimust või, kui soovite, ka ESMile panganduslitsentsi omistamise küsimust, mis tegelikult on väga põhimõtteline küsimus. Eurotsooni liikmesriikides käib selle üle väga suur debatt. On liikmesriike, kes seda pooldavad. Ühe lõunapoolse liikmesriigi juht on öelnud, et panganduslitsentsi saamine on lähiaja küsimus. Põhjapoolsemad riigid on olnud sellele vastu.
Rääkimata sellest, kas ja milline peaks olema keskpanga roll. Ma viitan siin kas või Saksa Bundesbanki presidendile, kes on ilmutanud vankumatut vastuseisu keskpanga võlakirjade ostule. Ta on öelnud, et rahapoliitika ei tohi sattuda eelarvepoliitika mõju alla ja demokraatias ei peaks riskide jagamist otsustama mitte keskpangad, vaid parlamendid. Meil rahanduskomisjonis oli ka tõsine arutelu. Me küll kuulasime ära Eesti Panga presidendi seisukoha, mida ta ESMist arvab, aga keskpank ise on suures mahus võlakirjaturgudel juba tehinguid teinud ja kavatseb seda ka edaspidi. Need on põhimõttelised küsimused, mida ka meie peaksime arutama.
Lõpetuseks. Ma kutsun üles langetama täna vastutustundlikku otsust ja veel kord - peame mõistma, et euroala päästes kindlustame ühtlasi iseenda tulevikku.