Rainer Vakra

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Keskerakonnast lahkunud riigikogu nn demokraatide esindaja Rainer Vakra rääkis täna parlamendis ESMi teisel lugemisel, et Eesti on Euroopa Liidu viie vaesema riigi seas, mistõttu ei peaks meilt raha rikaste abistamiseks võtma, vaid pigem peaksime me õpetama liidukaaslasi kärpima.

Ta märkis ka, et ESMist eemalejäämise tõttu ei ole näiteks Leedu, Läti, Rootsi või Suurbritannia Euroopa Liidus vähem eneseväärikad ega vähem tõsiselt võetavad kui Eesti.

Austatud riigikogu juhataja! Head riigikogu liikmed! Meile kõigile on teada mõttetera, et mõtlesime hästi, aga välja tuli nii nagu alati. Kahjuks tuleb täna siin riigikogu saalis 30. augustil aastal 2012 taas seda tõdeda.

Euroopa rahaliit loodi kindlate reeglite, ideede, põhimõtete ja eesmärkidega. Tänaseks on kõigile selge, et teatud riikide puhul on normiks saanud kavaldamine, riukad ja lausa petmine.

Toonaseid riikidevahelisi finantskokkuleppeid on jämedalt rikutud. Olgu selleks Maastrichti kriteerium või riigivõla osakaal eelarves.

Siinkohal tsiteerin akadeemik Endel Lippmaad: «Nõukogude Liidul olid ja Euroopa Liidul on ühised jooned, mõlema puhul kehtestati kindlad reeglid, mida keegi kunagi ei täitnud, ja loodi helgeid unistusi, mis kunagi ei realiseerunud.»

Kärpimine on saanud Eesti Nokiaks, auks ja uhkuseks, seda peaksime me õpetama Euroopale.

Eurostati värske uuringu sissetulekutest Euroopa Liidus ning võrdlusriikides näitab, et sissetulekute poolest inimese kohta asetub Eesti Euroopa Liidus lätlaste, rumeenlaste ja bulgaarlaste järel 2010. aasta seisuga tagantpoolt neljandale kohale. Kriisi ajal sissetulekud Euroopas tõusid, Balti riikides langesid. Eesti on seega viie vaesema riigi seas Euroopas.

Hääletades ESMi poolt tehakse selget ülekohut iga eestlase suhtes, kes kriisiaastatel kaotas sissetulekutes, kui oli vaja solidaarselt kärpida. Tuletame meelde, et solidaarsed olid eestlased ainult teineteise suhtes, Lääne-Euroopas palgad tõusid.

Retoorika, et Euroopa Liidust toetuse saajatena oleme kohustatud tingimusteta Lõuna-Euroopat toetama, on mõistetamatu.

Näiteks Kreeka ja Hispaania toetused pole isegi mitte ligilähedaste mahtudega võrreldes Eestiga, aga samas on Euroopa finantskriisist saanud usalduskriis Euroopa Liidu institutsioonide ja euro suhtes.

Seda kriisi ei saa lahendada olemasolevate institutsioonide kõrvale kolmandate ebademokraatlikult loodud institutsioonide abil.

ESM ei ole võluvits ega isegi mitte tulemüür, mis lahendab pikaajalises perspektiivis Euroopa majandusprobleemid. Selleks on ta isegi hetkel liiga väike.

SEB analüütik Ruta Arumäe hinnangul pretendeerib ainuüksi Hispaania 300 miljardile eurole ESMi väljamakstavast 500st. Keegi peab ütlema selle kõva häälega välja, et kuningas on alasti ehk ESM on praegusel kujul ilmselgelt liiga väike, et saaks üldse tõsiselt rääkida Euroopa finantsilise stabiilsuse tagamisest.
Austatud kolleegid! Pole mõtet pugeda peitu populismisüüdistuste taha! Demokraatide ühendus tegi ettepaneku kõikidele fraktsioonidele, et on vaja korraldada rahvahääletus. Oleme jätkuvalt samal seisukohal.

Siinkohal tänan kõiki neid kolme fraktsiooni, kes meie kirjale vastasid. Tõepoolest, ESMi ei saa otse rahvahääletusele panna. Demokraatide ettepanek oli ajendatud hoopis Riigikohtu otsuse eriarvamuse kirjutanud kohtunike seisukohast, kelle hinnangul saab rahvahääletusele panna küsimuse. Euroopal on täna kaks teed – kas Euroopa Ühendriigid või tänasel kujul lagunemine ehk nimetagem seda siis kas või väga tõsiseks ja sügavaks juhtimise reformiks. Seega tulnuks meie ettepaneku kohaselt küsida rahvalt, kuivõrd ollakse nõus loovutama Eesti iseseisvust euroala stabiilsuse nimel.

Ärgem varjugem selle taha, et välislepingut ei saa rahvahääletusele panna! 2003. aastal toimunud Euroopa Liiduga ühinemise referendumil ei andnud Eesti rahvas Euroopale niivõrd laialdasi volitusi.

Kui Eesti riigi teatud tippjuhid ei pea vajalikuks antud küsimuse arutamist riigikogus, siis meie ei pea riigikogus peetud arutlusi piisavaks. Kuidas on võimalik toetada 1,3 miljardi eurose garantii andmist, kui rahandusminister vastab, et ainukeseks tõsiselt võetavaks põhjenduseks on solidaarsus ja eneseväärikuse säilitamine ehk põhimõte: huntidega koos tuleb hundi moodi uluda.

Solidaarsusest rääkides olen veendunud, et Euroopa majandusruumist ja toimimisest on huvitatud kõik 27 Euroopa Liidu riiki, mitte ainult ESMi moodustavad 17 eurot maksevahendina kasutavat riiki. ESMist eemalejäämise tõttu ei ole näiteks Leedu, Läti, Rootsi või Suurbritannia Euroopa Liidus vähem eneseväärikad ega vähem tõsiselt võetavad.

Põhjendamatu on vaese Eesti ennastsalgav soov näida jõukamana, kui me tegelikult oleme, ja kasutada vajadusel teistele riikidele mõtlematult ja aastaid väldanud ülekulutuste rahuldamiseks ehk ESMi täitmiseks...

Teiseks, kui loodi Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, kus Eesti tagatis oli 2 miljardit eurot, siis siin samas saalis selgitati korduvalt, et see fond on ajutine ja toimib seni, kuni luuakse Euroopa stabiilsusmehhanism.

Räägiti ka sellest, et ESMi kiirem menetlus on rehepapilik. Tänaseks ei ole siiski selge, kas Eesti annab garantiid 2 miljardit pluss 1,3 miljardit või 2 asemel 1,3 miljardit või hoopis mingis kolmandas või neljandas mahus.

Ehk tsiteerides minister Ligit: «Igatahes pole tehnilised detailid veel selged, sest tegemist on juriidiliselt väga erinevate nähtustega.»

Ühesõnaga, on võtmeküsimus, millistele demokraatia finantsjuhtimise standardile peaks vastama süvendatud koostöö Euroopas ja kas need on piisavad, et Euroopa rahvad nendega nõustuks. Praegu on suur oht teha saatuslik viga suurema integratsiooni suunas, märkamata, et süvendatud koostöö toimub juba oluliselt muutunud ja senise koostöö aluseks olnud erinevate väärtustega institutsioonidega keskkonnas. Aitäh!