Vene õpilaste liit: eksamiedukad õpetavad, selmet poliitvõidelda

Darja Gluhhovtšenko Foto: or.ee

Pingereas tõusevad alati tublid olnud koolid, kus ei raisata aega poliitvõitlusele, kirjutab venekeelsete koolide õpilasesindusi koondava Õpilasesinduste assamblee peasekretär Darja Gluhhovtšenko Postimehe arvamusportaalis riigieksamite tulemusi kommenterides.

Vene õppekeelega koolidest on tublimad need, kus pole kunagi eesti keeles aine õpetamisega probleeme esile kerkinud. Väita, et üksnes üleminek eestikeelsele õppele on neid niimoodi aidanud, oleks muidugi meelevaldne, sest need koolid on alati tublid olnud, ja seetõttu pole nende õpilastel raskusi ei eesti keeles õppimisega ega riigieksamitega.

Keelereformi tõttu peavad nad lihtsalt veel rohkem pingutama. Kuid see on loomulik, sest saada haridust eesti keeles ja säilitada seejuures ka väga head vene keele oskust tähendab mõistagi topelttööd. Aga kui koolipere keskendub õppetööle, mitte poliitilistele loosungitele, siis on ka tulemused head.

Õppekeele osas erandi tegemine (lubamine gümnaasiumis enam kui 40 protsendi ulatuses vene keeles õpetada - toim) ei ole otstarbekas, kui tulemused on nadid.

Vene või muus keeles gümnaasiumihariduse võimaldamine lisaks eesti keelele on võimalik üksnes koolides, kus on väga tugev õppekvaliteet, selge arenguvaade ja aina kasvav õpilaste arv.

Peab olema kindel, et õpilased saavad nii kohustusliku eestikeelse õppekavaga hakkama kui ka muukeelsete ainetega. Linnavõimud ei ole hetkel seda üldse analüüsinud, mistõttu kukkusid nende taotlused õppekeele muutmise osas läbi nii ministeeriumis kui ka hiljem halduskohtus.

Värske riigieksamite statistika näitab venekeelse taustaga koolide tõusu. Samas on märgata ka nende siseseid erinevusi - tõusevad eesti keelele rõhku panevad koolid ning langes näiteks Linnamäe vene lütseum, mis on kujunenud gümnaasiumi keelereformi vastase võitluse lipulaevaks.