Keelekümblusjuht: vene kooli eksamiedu võti - aktiivne õpe eesti keeles

Foto: Margus Ansu / Postimees / kollaaž Katri Karing

Venekeelsete koolide tõus riigieksamite pingereas põhineb paljus aktiivsele ja sageli eestikeelsele õppele, leiab Natalja Mjalitsina, integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogrammi juht. Tänavu kevadel lõpetas kooli esimene lend neid noori, kes on õppinud terve elu keelekümblusprogrammis.

Värskest riigieksamite statistikast jääb silma, et venekeelsete koolide tase üha tõuseb. Millest võib see olla tingitud?

Seda küsimust on raske kommenteerida, sest uuringuid pole sellel teemal tehtud. Mõningane edu seisneb kindlasti ka koolide aktiivõppe meetodite kasutamises, sest on tõestatud, et õppija omandab aine aktiivõppega paremini.

Mida näitavad tulemused venekeelse taustaga koolide siseselt? Milliseid soovitusi annavad tulemused koolide õpetustaktika kohta – kas edu toob keelekümblus, võitlus hiljutise keelereformi vastu või miski muu?

Eelkõige toob edu hea õpetaja ja hea kollektiiv – see on ka näiteks keelekümblusprogrammi üks peamisi põhiväärtusi. Vene õppekeelega edukate koolide nimekirjas leidub tõepoolest palju neid koole, kus on süvendatud eesti keele õpe või mis on liitunud keelekümblusprogrammiga.

Näiteks Tallinna humanitaargümnaasium on liitunud keelekümblusprogrammiga ning pakub süvendatud eesti keele õpet. Ka Narva humanitaargümnaasium, Tallinna Õismäe vene lütseum, Jõhvi vene gümnaasium ja Tallinna Pae gümnaasium on keelekümblusprogrammiga liitunud koolid.

Tartu Annelinna gümnaasium on alates 90ndatest olnud süvendatud eesti keele õppega kool ning on osalenud aktiivselt ka keelekümblusprogrammi toetamisel.

Seega ei saa me järeldada, et tulemused on head protestivaimust, vaid pigem on näha, et koolide avatus, õppemetoodikate paljusus ning tahe rakendada aktiivõppe meetodeid on olnud selle edu põhjus.

Ka keelekümblusprogrammi edu seisneb just õpetaja-õpilase ja lapsevanema koostöös ning lõimitud aine- ja keeleõppes. Lõimitud aine- ja keeleõpe tähendab, et aine kaudu õpetatakse ka keelt ja vastupidi.

Seega peitub edu tõenäoliselt siiski aktiivõppe võtetes, kus seostatakse erinevaid aineid ja tehakse seda teises keeles (eesti keeles). Selline õpe tagab lisaks igapäevasele eesti keele oskusele ka hea erialakeele oskuse.

Keelekümblusprogrammi kohta tehtud uuringud näitavad, et keel ei ole takistuseks aine omandamisel, kui rakendatakse aktiivõppe metoodikaid ning koostöö õppija ja õpetaja vahel on hea. Ühtlasi on uuringud näidanud, et varasemas eas mitmes keeles õppimine annab õpilastele tulevikus eelise ka teiste võõrkeelte omandamiseks.

Tänavu kevadel lõpetas kooli esimene lend neid noori, kes on õppinud terve elu keelekümblusprogrammis ning abiturientidest koguni 25 protsenti lõpetas kooli kuld- või hõbemedaliga.