Ameitühingute keskliidu juht Harri Taliga räägib Postimehe arvamusportaalile Jaak Aaviksoo ideid kommenteerides, et Eesti palgamaastikul valitseb ebaõiglane ebavõrdsus, mille avalikustamine paljastaks. Ta avalikustaks lisaks avaliku sektori töötasudele ka erasektori palgad, seda küll firmasiseselt.
Harri Taliga: koos palkadega avalikustuks ebavõrdsus
Kuidas suhtute ideesse, et kõik palgad Eestis võiks olla avalikud? Mida see kaasa tooks?
Täiesti mõeldav – minu teada on nii Soomes kui Rootsis kõigi inimeste aastatulu (sh palgatulu) andmed avalikud ja mingit probleemi sellest pole tekkinud.
Suurim kasu kõigi palkade avalikustamisest oleks see, et ühiskond vaataks peeglisse ning saaks teadlikuks suurest, väga sageli põhjendamatust ja ebaõiglasest ebavõrdsusest, mis Eestis valitseb – täna püütakse ebameeldivat tõde maha salata, sest kui teemat ei käsitleta koos ammendavate faktidega, tehakse lühinägelikult käitudes sageli nägu, et probleemi pole.
Kasu seisneks ka selles, et palgad (ja majandus tervikuna) muutuksid läbipaistvamaks ning ametiühingud saaksid nii töökoha/ettevõtte kui ka sektori tasandil adekvaatse ülevaate palkade olukorrast. Mis on vältimatu eeldus selge ja põhjendatud palgapoliitika kujunemiseks.
Seepärast on hädavajalikud just alampalkade/palgamäärade kokkulepped majandussektorite või tegevusalade tasandil.
Kelle palgad peaksid saama/jääma/olema Eestis tingimata avalikud? Miks?
Täiesti avalikud, näiteks veebis nähtavad, peaksid palgad olema kõigil inimestel, kes saavad palka maksumaksjalt (see tähendab riigi- või kohalikust eelarvest), samuti riigile kuuluvate ettevõtete, sihtasutuste jne juhtidel. Vähemalt ettevõttesiseselt peaksid olema avalikud ka kõigi erasektori töötajate palgad.
Kindlasti pole palkade avalikustamine mingi imerohi, mis lahendaks kõik meie ühiskonna probleemid, aga lisaks eelpool mainitule võiks see aidata kaasa nii soolise palgalõhe kui ka ümbrikupalkade vähendamisele.
Mida te arvate Jaak Aaviksoo välja käidud õpetajate palkade avalikuna hoidmise ideest?
Põhimõtteliselt nõus, sest vastasel juhul kaob selle sektori palkade seni üsna suur läbipaistvus, millega paratamatult kaasneks meelevaldsus ja nn onupojapoliitika.
Samas tuleb välistada olukord, kus ministri ettepanekust saab suitsukate, mis varjutab hariduselu korraldamise tegelikud probleemid – sealhulgas vajaduse tõsta kõigi pedagoogide palku, mitte piirduda pelgalt kosmeetilise alampalga tõstmisega.
Mingil juhul ei tohi ega saa riik veeretada vastutust õpetajate töökoormuse kehtestamise eest koolijuhtidele, sest põhiseadus ütleb selgelt ja üheselt, et töötingimused on riigi kontrolli all.
Haridusminister Jaak Aaviksoo käis eelmisel nädalal välja mõtte, et õpetajate palgad võiksid jääda ka pärast praeguste palgaastmete kaotamist avalikuks. Tema nägemuses võiks kõikide inimeste palgad Eestimaal olla avalikud.