Haldusasjatundja Ivar Tallo räägib Postimehe arvamusportaalile, et veel parem mõte kui Jaak Aaviksoo idee kõigi palgad avalikustada, on teha kõigile kättesaadavaks inimeste deklareeritud maksuandmed.
Ivar Tallo: avalikustagem maksutulu, mitte palgad
28. august 2012, 18:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas riiki ja ettevõtteid tuleks kohustada kõikide inimeste palku avalikustama? Kust võiks optimaalne piir joosta? Kui kõigi palku mitte avalikustada, siis kas tuleks avalikustada kõigi tippjuhtide palgad? Kas on õiglane varjata näiteks poemüüja, politseiniku, professori või pangadirektori töötasu, samal ajal, kui õpetaja palk on avalik?
Jaak Aaviksoo väljaöeldud mõte on nagu sõõm värsket õhku järjest enam sumbuvas ühiskonnas.
Riigikogus 13 aastat tagasi avaliku teabe seaduse eelnõud menetledes oli seal sees ka idee inimese makstud tulumaksu summa avalikustamisest, kuid tollal hääletati see Reformierakonna ja Keskerakonna koostöös seadusest välja. Rahandusminister Siim Kallas lubas, et Reformierakond toetab seda ideed, kui töötatakse välja mehhanism, kuidas arvestada inimese panusesse ka dividenditulu pealt makstud tulumaks, aga lubaduseks see jäigi.
Järgnev aastakümme on Eesti ühiskonda suunanud pigem suletusele, sest üle võetud NATO ja Euroopa Liidu reeglid peegeldasid ja peegeldavad siiani XX sajandi külma sõja loogikat.
Kui Barack Obama tuli neli aastat tagasi võimule, siis tema esimene käskkiri administratsioonile oli suunatud avatuse suurendamisele. Sellest on tänaseks välja kasvanud rahvusvaheline Avatud Valitsuse Partnerluse liikumine, millega eelmisel sügisel ühines ka Eesti.
Kahjuks ei ole kodanikuühiskond suutnud poliitilisel tasandil siiani avatuse eestkõnelejat leida.
Eestis oleks aga hädasti vaja ühiskondlikku arutelu, kas me tahame endasse sulguda ja vaikselt kättevõidetud positsioonis tiksuda, või proovime ühiskonda paremaks muuta. Aga loomulikult ei ole mõistlik hakata avalikustamist ühe või teise kategooria abil tõstma, vaid pigem sarnaselt Rootsile minna üle tuludeklaratsioonis deklareeritud maksutulu avalikustamisele.
Küsides filosoofilisemalt, siis kas me saaksime tänu avalikustamisele õiglasema ühiskonna? Või mida muud me sellest võidaks? Kas Eestis pole palgalõhed liiga suured või mõne ameti puhul paigast ära?
Avatuse suurendamine aitab kaasa ühiskonnaelu efektiivsuse tõusule ja toob kasu meile kõigile.
Oma olemuselt vähendab teabe avalikkus kahtlust, mis täpselt toimub, ja vajadust või soovi seda teada saada ning sellele suunatud tegevusi ja tundeid.
Kui me avaliku sektori palgad avaliku teabe seadusega avalikustasime, siis oli esimesed paar nädalat ajakirjanduses kõrgendatud huvi nende palkade vastu, kuid edaspidi see vaibus.
Millalgi avaliku teabe seadust «parandades» muudeti ametnike palkade avalikkus kord aastas toimuvaks kohustuseks palku avalikustada ning praegu on iga-aastaselt aprilli alguses ajakirjanikel jälle võimalus palkadest uudislugusid kirjutada.
Suurem avalikustamine tõstab ühiskonnas valitsevat usaldust, sest võimalike pettuste ja kuritarvituste väljatulemise risk on sedavõrd suurem, et neid ei tasu ette võtta.
Kui tulla teooriast praktikasse, siis kas see idee oleks tänapäeva Eestis teostatav?
Iseenesest on suurem avatus küllaltki lihtne teostada, vaja on eelkõige poliitilist tahet. Omal ajal Kuku raadio omaniku ja meediategelasena aitas Rein Lang väga tõsiselt avaliku teabe seaduse sünnile kaasa, kuid muutunud roll viis temalt avalikustamise entusiasmi.
Ehk võtab Jaak Aaviksoo Avatud Valitsemise Partnerluse teatepulga Eestis enda kanda? Tean paljusid kodanikuühiskonna aktiviste, kes on valitsuselt sellist initsiatiivi pikisilmi oodanud.
Haridusminister Jaak Aaviksoo käis eelmisel nädalal välja mõtte, et õpetajate palgad võiksid jääda ka pärast praeguste palgaastmete kaotamist avalikuks. Tema nägemuses võiks kõikide inimeste palgad Eestimaal olla avalikud.