Noor õpetaja: pedagoogi palk avalikuks, erasektoris mitte

Mihkel Kõrbe Foto: Mihkel Maripuu

Noored Kooli programmis osalev Haapsalu gümnaasiumi ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja saksa keele õpetaja Mihkel Kõrbe räägib Postimehe arvamusportaalile, et õpetajate ja teiste avaliku sektori töötajate palgad võiks olla avalikud, kuid erasektoris võiks jääda salastatuks.

Mida te arvate Aaviksoo ideest jätta õpetajate töötasud ka palgasüsteemi reformimise järel avalikuks? Kelle palgad peaksid olema koolis avalikud ja millise detailsuseni?

Mõistan selle küsimuse olulisust õpetajate uue palgasüsteemi valguses, kus alampalgast kõrgema tasu maksmise otsustusruum jääb koolidirektorile.

Olen veendunud, et sellisel juhul tuleb luua võimalikult läbipaistev süsteem. Lisaks palgaarvestuse konkreetsetele alustele peavad olema avalikud ka palganumbrid, et ei tekiks olukorda, kus direktoril on mugavam maksta enda soositud pedagoogidele kõrgemat palka – isiklikud sümpaatiad ja antipaatiad ei tohi kajastuda pedagoogide palganumbrites.

Kuna õpetajad on lõppastmes riigi palgal, siis sarnaselt riigiametnikele võiksid kehtida analoogsed põhimõtted.

Kindlasti tekitab selline idee mõlemalt poolt diskussiooni. Õpetajana saan võtta sõna vaid pedagoogi vaatepunktist. Minul isiklikult ei ole selle vastu midagi, kui minu palganumbrid oleksid avalikult kättesaadavad, samuti direktori ja teiste juhtkonna liikmete omad, kooli abipersonali nimel rääkida ei oska.

Kas noori meelitaks kooli pigem avalikud või salajased palgad, arvestades praegust koolide rahakoti paksust? Kellele peaks koolidirektor ideaalis esmajärjekorras kõrgemat palka maksma - kogenutele või noortele? Kuidas mõjutab ideaali saavutamist palkade avalikustamine?

Isiklikult pean avalikke palku noori inimesi motiveerivaks teguriks – nii on noorel tööle kandideerides selge, millise palganumbriga võib igakuiselt arvestada, ja sellest tulenevalt oma valikud langetada.

Samuti on oluline ühiskonnas laiemalt läbipaistvust suurendada. Samas olen veendunud, et ainult palk ei saa olla noore inimese kooli töölemineku esmamotivaator – tegemist on elukutsega, mis saab rajaneda ennekõike kutsumusel.

Kui me võtame Postimehes ilmunud Mikk Salu artiklis «Ükski kool ei tee vähevõimekast lapsest võimekat» väljatoodu, et keskmisest suurema staažiga pedagoogidega koolides on keskmisest kehvemad õpitulemused, siis oleks tore vastata esimese hooga, et noortele õpetajatele peaks kõrgemat palka maksma.

Samas pean seda kahe teraga mõõgaks – nii noortel särasilmsetel õpetajatel kui ka staažikamatel on oma head ja vead.

Noored õpetajad on idealistlikumad, julgevad katsetada, on kõrgelt motiveeritud ja neil on alguses rohkem energiat õpilastega tegelemisel, nad mõtlevad suurelt, samas kui kogenud pedagoogidel on juba raudne tööriistakast meetoditega, elukogemus ja parem ettenägelikkus, tihti laialdasemad teadmised ainest ja haridussüsteemist tervikuna.

Lõppastmes taandub see ikkagi õpetajale kui indiviidile, kes peab vastutama õpilaste arengu eest klassiruumis – selle pinnalt tahaksin pigem näha läbinähtavate õpetaja edukuse kriteeriumide väljatöötamist ja õpetajate tulemuslikkuse mõõtmist, mille pinnalt on võimalik teha ka selgeid järeldusi õpilaste arengu kohta.

Avatus on minu hinnangul alati parem olnud kui salatsemine ja selle pinnalt tekkida võivad spekulatsioonid – loodan, et avalikud palgad aitavad jõuda õiglaste palgamaksmise alusteni ja luua süsteemi, kus õpetajate töö tasustamine on korrelatsioonis panusega mitte pelgalt vanusega.

Kuidas suhtute ideesse, et kõik palgad Eestis võiks olla avalikud? Kas oleks õiglane varjata näiteks poemüüja, politseiniku, professori või pangajuhi töötasu, samal ajal, kui õpetaja palk on avalik?

Kõikide palkade avalikustamise ideesse suhtun skeptiliselt. Avaliku sektori nimetus annab iseenesest aimu selle ühiskonna tahu olemusest. Kui me töötame avalikes ametites ja avalikes huvides, siis avalikud palganumbrid tagavad ka avalikkuse kontrolli.

Erasektoris, kus ennekõike on edasiviivaks jõuks konkurents, ei ole palganumbrite avalikkus ehk kõige parem. Avalikud palganumbrid teevad lihtsaks töötajate üleostmise ja firmade aus konkurents muutub küsitavaks.

Professorite palkade puhul on hetkel seis selline, et paratamatult välismaised ja rahvusvahelise tunnustusega professorid saavad Eesti enda helgetest peadest lihtsalt suuremat palka – tegemist on akadeemilise maailma reaalsusega, mida praegune palkade avalikkuse teema silmapilgselt kindlasti ei muuda.