Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
Eestlastel on kombeks öelda – mõeldud, tehtud. Tallinna linnavalitsuse tegemisi vaadates ei pääse aga küsimusest, kas enne tegemist keegi üldse mõtles. Suurel maalrimehel, kes Tallinna tänavatele usinalt BUS-sõnu kirjutas, jäi törts värvi üle ja tõmbas Liivalaia tänava kõnniteele valge juti ja maalis kergliiklustee märgi.
Ratturina peaks ma rahul olema, üks rada jälle juures. Ainult et tegelikult ei muuda see valge triip midagi. Liiklusseadus lubab ratturitel nagunii kõnniteel sõita. Ma saaks aru, kui see oleks märgistatud nii, et jalakäijad ühele ja ratturid teisele poole, aga ei. Ikka sõeluvad ratturid jalakäijate vahel ning mõlemal on õigus. Pealegi ei vii see jupike teed mitte kuhugi välja, vaid lõppeb ootamatult ära.
Vanasõna ütleb, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Nii pikka mõtlemist kiire linnaametniku töö juures on palju nõuda, aga korra võiks enne käsu andmist siiski kaaluda, kas tegemist pole mitte tühja töö ja tuule taga ajamisega.