Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2012/08/24/1285452t1h2e2b.jpg)
Eesti korvpallikoondise ajalooliste võitude hulka kuuluva Iisraeli alistamise üheks olulisemaks hetkeks oli normaalaja lõpus Gert Dorbeku tabatud kolmene – see viigistas seisu ja viis mängu lisaajale.
Kuigi see vise jääb paljudele kauaks meelde, ei saa seda lugeda Dorbeku ainsaks ega ka suurimaks teeneks Eesti korvpalli ees. Ta pole küll kunagi mänginud koondises esimest viiulit, kuid ta on mees, kelle võitlejaomadusteta vajuks koondise ja ka koduse tippklubi Kalev/Cramo mäng tühja kotina kokku.
Aivar Kuusmaa õepojana pole ta oma kuulsalt sugulaselt pärinud sama head kaugviset, kuid temperament ja võitluslikkus on Dorbekule emapiimaga kaasa antud. See, kuidas Dorbek sütitab kaaslasi ja veab raskel hetkel meeskonda enda järel võitlusesse, ei kajastu üheski protokollis, seda peavad korvpallisõbrad lihtsalt nägema ja teadma. Teavad ka!