Õpilasliit: ehk on abituurium lihtsalt valesti sisustatud?

Liina Hirv Foto: opilasliit.ee

Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Liina Hirv leiab, et kui lühendada kooliskäimise aega 12 aastalt 11-le, võiks seda teha 12. klassis toimuva varem õpitud materjali kordamise arvelt.

Hirv ütles Postimehe arvamusportaali palvel 11 aasta pikkuse koolitee ideed kommenteerides, et praegu on Eestis üldiselt aru saadud, et õppetöös laskutakse liialt detailidesse ja nii õpilased kui õpetajad on seetõttu ülekoormatud.

«Kui plaan õppekava ja ainekavasid kärpida ellu viidaks, oleks kooliaja lühendamine mõistlik,» ütles Hirv, kuid lisas, et selle eelduseks oleks, et ka eksamisüsteemi muudetaks vastavalt uutele kavadele.

«Samas tuleb olla kriitiline. Kui pikka aega oli koolitee 11 aasta pikkune ning mingil hetkel muudeti see aasta võrra pikemaks, siis järelikult oli ka sellel hea põhjus,» möönis õpilasliidu juht.

Hirve sõnul võiks koolitee lühendamine toimuda gümnaasiumi lõpuklassis aset leidva kordamise arvelt. «Täna on 12. klass suures osas kordamine. Eelnevalt õpitu võetakse süvendatult uuesti läbi,» kirjeldas ta. «Ehk on viimane õppeaasta lihtsalt valesti sisustatud?»

Lühem koolitee lahendaks moraalse vastuolu

Kooliminekuea langetamist seitsmendalt eluaastalt kuuendale pooldab õpilasliit juhul, kui põhikool muutuks rohkem õpilase arengut toetavaks. «Kooli kasvatuslik roll peaks veelgi suurenema. See kõik on iseenesest positiivne, kuid siis tuleks see väga kindlakäeliselt ka koolikultuuri sisse viia,» tõdes Hirv.

Lühema koolitee eelisena tõi ta välja, et kooli lõpetamine 17-18 aastaselt aitaks vältida teatud moraalseid vastuolusid. «Õpilasele ei ole nimelt teatud teod ja eluviisid kohased ning kooli ajal on õpilase eest vastutav kool. Samas 18-aastaselt oleme seaduse järgi täiskasvanud ja ise enda eest vastutavad. Taoline vastuolu kaoks, kui teeksime emma-kumma või mõlemad muudatused,» arutles Hirv, et varem koolitee alustamine või selle lühendamine 11 aastale lõpetaks olukorra, kus koolil lasub vastutus oma täiskasvanud õpilaste tegude eest.

Varakult keskkooli lõpetavate õpilaste eneseteadlikkuse tõstmiseks tuleks arendada ka karjääriteenuseid, leiab õpilasliit. Samas tõi Hirv välja, et kuigi ühelt poolt oodatakse gümnaasiumilõpetajatelt kiiret tööturule sisenemist ja maksutulu teenimist, tahetakse ülikooli edasi suunduvad noored õppetoetuste reformiga edaspidi kuni 26. eluaastani vanemate rahakotiga siduda.

«Kõlab kahepalgeliselt. Seega eeldaks sellise muutuse tegemise ka üleüldise suhtumise ja hoiakute muutust,» ütles Hirv.

Jaak Vilo kirjutas eilses Postimehes, et kooliaega võiks kärpida 11 aastale ning saata lapsed kooli juba aasta varem.