/nginx/o/2011/09/14/750128t1h6559.jpg)
Inimesed teevad vahel uskumatult rumalaid asju. Tühja koha pealt, vahel oskamata ise selgitada, miks nad nii tegid. Enamasti selleks, et nalja saaks. Meenub üks lugu Venemaalt, kui õnnelik pereisa tähistas sünnipäeva, jõi end koos sõpradega täis ... ja kirjutab pärast oma lugu vanglast: «Et oleks veel lõbusam, käisin, tõin püssi ka ära»... Või leebem variant, aga sama rumal.
Võib, näiteks, proovida, kas tõesti on nii, nagu kirjutatakse, et kui pistad tavalise elektripirni suhu, siis välja ei saa. Kõik räägivad, et ei saa, sa oled Youtube’is näinud ja pihku itsitanud, aga võiks ju isegi proovida.
Ootad siis ära, millal sõpradel naeruhoog üle läheb ja nad taipavad sulle kiirabi kutsuda, ise ju telefoniga rääkida ei saa. Noh, see on selline poisikeste temp. Sellistest rääkides – oled siniverd nolk, ajad Hitleri vormi selga, nalja kui palju. Vanaema ja isa klaarivad pärast ära, pere maine on niigi nii maas, et eriti hullemaks minna ei saa.
Veel võib sellist nalja visata – kui on näiteks parajasti käsil totalitarismi ohvrite mälestamise päev ja sul on gaasiküttega tegelev firma, GasTermi-nimeline, siis näiteks mida naljakamat saab olla, kui panna oma veebi üles pildi Auschwitzist ja kuulsast sildist «Arbeit macht frei» ja kirjutada alla «Gaasiküte – paindlik, mugav, tõhus».
Siis, kui naljad naerdud ja enam nii lõbus ei ole, võib pilti vahetada ja kirjutada juurde: «Kui siin eelnevalt paiknenud foto tekitas kellelegi ebamugavust, siis me siiralt vabandame.» Olge nüüd, kallikesed, mis te vabandust palute. Mis ebamugavus. Laske samas vaimus edasi. Võib järgmine kord mõnel haual tantsida. Peaasi et nalja saab.