/nginx/o/2011/09/29/771420t1h101e.jpg)
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva kiidab, et inimesed pakuvad välja ideid Eesti hariduselule uue hingamise andmiseks, kuid leiab, et Jaak Vilo reformimõtteid peaks enne sellele hinnangu andmist laiemas ringis arutama.
Ministeerium 11-klassilisest koolist: tark ei torma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetkel ei ole ministeeriumil koolialguse 6-aastale tõstmist ega 11-aastaseks kärpimisi üheski kavas sees.
Eestis on kuueaastaselt kooliminekut juba proovitud: seda katsetati Eesti NSVs alates 1986. aastast, samast ajast muutus ka põhiharidus üheksaklassiliseks. Kuueaastased lapsed ei ole aga siiski kooliküpsed ning Eesti taasiseseisvumise järel algas koolikohustus taas seitsmeaastaseks saamisel, põhihariduse pikkuseks jäi aga endiselt üheksa aastat.
Kui vaadata, siis Põhjamaades ongi 7-aastane algus tavaline. Väga palju lapsi saab Eestis praegugi koolimineku pikendust, ei ole isegi 7-aastaselt valmis.
Tore on, kui taolisi ideid välja pakutakse, aga selle peab erinevate inimestega läbi arutama ja arutelude käigus tulevad plussid-miinused välja. See idee puudutab väga paljusid inimesi ning ei pruugi kõigile sobida – kindlasti on ka teisi arvamusi. Kui plusse on rohkem, saab sealt edasi vaatama hakata. Tark ei torma.
Kui saadaksime oma lapsed kooli aasta võrra nooremana kui praegu ning lühendaksime kooliaja 11 aastale, oleks sellest kasu nii noorte elukäigule kui ka ühiskonnale üldisemalt, kirjutas Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo eilse Postimehe arvamusküljel.