Toomas Kruusimägi.

FOTO: Raigo Pajula.

Tallinna Inglise Kolledži direktor ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi leiab intervjuus Postimehe arvamusportaalile, et kooli võiks minna praegusest isegi kaks aastat varem.

Mida te arvate tänases Postimehes välja käidud ideest alustada kooliteed senisest aasta varem ning piirduda 11 aastaga?

See ettepanek on kaalumist väärt, eriti küsimuses, kas koolimineku aeg võiks alata üks või näiteks ka kaks aastat varem. Need argumendid ja mõttekäik on olnud ühel või teisel viisil arutlusel ka koolijuhtide seas.

Kuid nende ideede kas eraldi või koos rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata alushariduse õppekavade seotusele põhiharidusega, samuti sellele, mis rolli üldse alusharidus mängib. Teine on loomulikult kogu õppekava taaskord läbivaatamine ja muutmine.

Mis suunas tuleks õppekava muuta?

Õppekava peab olema eluline, arendama rohkem mõtlemist-analüüsimist ja sünteesimist, mitte keskenduma ühe või teise fakti päheõppimisele. Seega peab muutma oluliselt metoodikat, tunni ülesehitust, õpetajate ettevalmistust jne.

See idee võiks sobida seega hästi kokku Jaak Aavisoo õhku visatud mõttega kärpida jõuliselt ainekavu?

Küsimus ei ole nii lihtne, et peab kärpima. Küsimus on, mida tehakse ja kuidas. Ühe või teise õppeaine eksami kohustuslikuks tegemine ei tõsta veel õpilaste teadmisi ja oskusi. Kui ei tegelda valupunktidega. Valupunktid aga ei ole selles, et tunde on vähe või justkui matemaatika oleks muutunud. Valupunktid on lähenemisviisides, õpetamismeetodites ja seotuses eluga. Üllad eesmärgid ei ole saavutatud, kui reaalselt ei muutu lähenemine, et kuidas me asju teeme.

Siis langevad ära mitmed küsimused, et mida välja jätta või kuidas teha. Võib-olla leitakse, et väga loogiline on, et mõnda temaatikat käsitletakse hoopis teisiti või varasemas astmes.

Mainisite, et koolijuhtide seas on varasema alustamise idee poolehoidu leidnud. Milles peitub koolijuhtide huvi õpetamist varem alustada?

See on pigem arutelu leidnud – on nii pooldajaid kui neid, kes ei poolda. Küsimus on pigem selles, et õppida tuleb õigel ajal. Teiseks, 20-aastane noor inimene, kes täna nühib gümnaasiumipinki, võiks tegeleda kas töötamise või õppimisega kõrgkoolis, mis oleks temale õigem koht.

Nii et on näha, et need, kes kooli lõpetavad, on juba valmis suuremateks väljakutseteks?

Absoluutselt. Lapsed on võimekamad, andekamad ja õppimisvõimelisemad kui tihti täiskasvanud seda julgevad või teavad arvata.

Seega pooldate te põhimõtteliselt mõlemat ideed – nii varasemat alustamist kui 11 aasta peale kokkutõmbamist?

Esimene idee ehk varasem alustamine leiab minu isikliku poolehoiu kindlasti. Lühendamine – siin võiks arutada. On ilmselge, et kui lühendame, tuleb õppekavaliselt ja metoodiliselt väga radikaalseid samme astuda. Siin ma võtaksin aega, arutaks teemat pikemalt ja laiemalt.