Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval kirjutavad neli välisministrit – Audronius Ažubalis, Urmas Paet, Edgars Rinkēvičs ja Guido Westerwelle – sellest, et lisaks kriisi ohjeldamisele tuleks korraldada ka üleeuroopaline debatt Euroopa tuleviku teemal.
Augustikuu 23. päev 1939. aastal oli Euroopa jaoks sünge. Sellel päeval kirjutasid Saksamaa välisminister von Ribbentrop ja Nõukogude välisasjade komissar Molotov alla õõvastavale Hitleri-Stalini paktile.
Pakti salajase lisaprotokolliga jagati Nõukogude ja Saksa mõjupiirkondadeks Eesti, Läti ja Leedu ning Poola ja tol ajal Bessaraabiana tuntud piirkond. See sillutas tee ebaõiglusele ja ebainimlikkusele, mis tõi Euroopa jaoks kaasa katastroofi.
Meie ühte koondunud Euroopa on ajaloost õppinud ning üle saanud pakti küünilisest ja hukatuslikust vaimust. Tänapäeval on eestlased, lätlased, leedulased ja sakslased osa Euroopa ühisest kultuuriühiskonnast, mille juured ulatuvad meie usku rahumeelsesse suhtlusse võrdsete partnerite vahel avatud piiridega Euroopas. Selle põhiväärtused olid 1989. aasta Euroopa vabadusrevolutsiooni ajendiks: üksikisikute vabadus, inimõiguste kaitse, demokraatia ja õigusriik ning vabaturumajandus.
Meie ühiskond põhineb usaldusel naabrite vahel Euroopas ja usul Euroopasse, meie ühisprojekti. See sarnaneb avatud koostööga, mis ühendas meie esivanemaid sajandite vältel Hansaliidu õitsengu aegadel. See põhineb kindlalt jagatud väärtuste jõul, mitte vaieldaval tugevama õigusel.
Eelnevat arvesse võttes ei ole koostöö Euroopas midagi sellist, mida võiks pidada iseenesestmõistetavaks, nagu võlakriis meile meelde tuletab. Sellest on saanud sügav usaldusväärsuse ja usalduse kriis. Tekkinud tasakaalutus ei piirdu üksnes euroala riigisiseste majandustega. Süvenenud on ka lõhe riigisiseste arutelude vahel Euroopa üle.
Kaks aastakümmet pärast Berliini müüri langemist ohustab meie mandrit uus jagunemine, seekord põhja ja lõuna vahel.
Me ei saa lasta sel juhtuda. Meie riikidel ei ole helget tulevikku ilma ühendatud Euroopata. Saksamaa suudab globaalse ajastu väljakutsetega Eestist, Lätist ja Leedust paremini omal jõul toime tulla. Seetõttu vajame enam integratsiooni Euroopa väärtuste püsimajäämiseks. Me vajame «rohkem Euroopat»!
Oleme üksmeelselt otsustanud kriisist välja tulla Euroopa konsolideerimis-, kasvu- ja solidaarsuspoliitika abil. Teame oma viimase paari aasta kogemusest, kui raske see teekond saab olema. Kuid me oleme ka näinud, et isegi tõsiseid kriise on võimalik otsustavate reformidega ületada.
Edukad reformid Eestis, Lätis ja Leedus peaksid meid Euroopas julgustama jätkama sama rada, mida mööda kõndimist alustasime fiskaalpakti allkirjastamisega ja ESMi abifondi loomisega. Need inspireerivad meid jätkama võitlust «raha tõhusama kulutamise» eest läbirääkimistel Euroopa Liidu eelarve üle. Me usume targa kasvu ideesse: eesmärgistatud investeeringud innovatsiooni on parim viis majandusliku konkurentsivõime taastamiseks Euroopas.
Lisaks arukale kriisiohjeldamisele peame korraldama ka üleeuroopalise debati Euroopa tuleviku teemal. See aitab meil ületada eesseisvaid väljakutseid. On kolm kriitilist punkti.
Esiteks, me peame rahaliidu tuleviku jaoks valmis seadma, täiendades seda tihedama majandus- ja fiskaalpoliitikaalase koostööga. See on võrdselt tähtis nii Saksamaa ja Eesti kui euroala liikmete jaoks kui ka tulevaste liikmete Läti ja Leedu jaoks.
Me soovime jätkuvalt näidata oma solidaarsust nende liikmesriikide suhtes, keda kriis on eriti tugevalt tabanud. Siinkohal peame kinni pidama demokraatlikust põhimõttest, mille kohaselt suuremat vastutust võib võtta üksnes vastutasuks suurema kontrolli eest.
Teiseks, peame tagama, et Euroopas on jätkuvalt olemas tõhusad ja demokraatlikud, oma tegevuse eest vastutavad institutsioonid. Sügavam Euroopa integratsioon on võimalik vaid siis, kui kodanikud ja riigid näevad, et nende huve kaitstakse Euroopa tasandil jõuliselt ja et tagatud on kõikehõlmav demokraatlik järelevalve.
Kolmandaks, meil tuleb muuta Euroopa tõeliseks tegijaks globaalsel tasandil. Selle potentsiaali realiseerimiseks peame välja töötama kõikehõlmava Euroopa välispoliitilise lähenemise, mis on täielikult kooskõlas meie riigisiseste väärtustega, nagu rahumeelne suhtlus, demokraatia ja solidaarsus. Oleme kindlalt otsustanud teha koostööd, et tulla välja kriisist, millega Euroopa projekt hetkel silmitsi seisab.
Seda tehes saame tugineda usaldusele, mis seob eestlasi, lätlasi, leedulasi ja sakslasi meie ühendatud Euroopas. Ajalugu meenutab meile, kui väärtuslik on meie Euroopa usaldusel põhinev kultuur.
Audronius Ažubalis on Leedu Vabariigi välisminister, Urmas Paet Eesti Vabariigi välisminister, Edgars Rinkēvičs Läti Vabariigi välisminister ja Guido Westerwelle Saksamaa Liitvabariigi välisminister.
