Jürgen Ligi: palgakasvu seletused

Rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Laura Oks

Postimehe teisipäevane juhtkiri koos karikatuuriga oli pühendatud mu isikule ja tõdemusele, et palgad on Eestis kasvanud kiiremini kui hinnad.

Ma ei teadvat kriisist, kärbetest ega hinnatõusudest ja manipuleerivat statistikaga. Paraku on makromajandus, statistika ja riigi palgakorraldus minu haldusala, ma olen vastava informatsiooni valdaja ja avalikkusele andja.

Pidin rääkima ka valitsuse päevakorrapunktist «2012. aasta 1. poolaasta majandusülevaade», mis sisaldas fakti, et palgakasv oli hinnakasvust 2,4%  kiirem ja on kiirem olnud alates mullusest 3. kvartalist. Jutt oli lähiminevikust ja kui keegi tahtnuks kuulda hoopis kriisist, siis ei vastanud ta ootustele päevakord.

Keskmisi võib kiruda, sest nad ei kirjelda erinevusi, ometi neile statistika toetub. Enamgi, hoopis üksiku järgi üldise kirjeldamine annaks olukorrast suvalise pildi. Keskmise tõus ei räägi ütleja või kuulaja palgast. Tean, paljudel on ta hoopis langenud, eriti nelja aasta mõõtmes.

Erinevalt ajakirjanduses räägitust on minugi näide languse suunas, ent keskmisest kiirem, olen kaotanud veerandi 2008. nominaal- ning märksa enam reaalpalgast. Ent mulle ette heidetud repliik «teenime kes kuidas» oli vaid ülestunnistus, et keskmisest erinen kõrgema palga poolest ning et eri hinnad mõjutavad eri palgasaajate rühmi erinevalt. Keskmisest erinev on mul seegi, et olen oma palgakärped teinud ise, viimati 2011. aasta lõpus.

Mul ei ole valikut, pean ka lühiajalisest ja paljudele kättesaamatust leevendusest rääkima. Ent võrdlusel 2008. aastaga on omad vead – toonane jätkusuutmatu, laenudele, ületarbimisele, hinna- ja palgarallile toetunud elatusmudel ei ole elujõuline, panustama peab tööviljakusele ja struktuurimuutustele.

Õigem on venitada võrdlusperiood pikemaks: 2005 I kv kuni 2012 I kv, mis hõlmab nii kriisi kui buumi, oli keskmise palga kasv 78% ja tarbijahindade kasv 22%, ja ka 1990. keskpaigast on keskmise palgatöötaja olukord üksjagu paranenud.

Palgastatistikas ei kajastu tööhõive muutus, aga palgatöötajate sissetulekut saab mõõta ka sellega koos. Hõive 2008. aasta kõrgtase ilmselt ei taastugi, ent tänavu teises kvartalis oli hõivatuid siiski 15 tuhande võrra ehk 2,5% rohkem kui buumi eel. Kui ei otsita ainult negatiivset uudist ega tõlgendust, tuleb ka seda hinnata.