Gunnar Polma: skandaalidebatt on Michali lõksus

Gunnar Polma Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Justiitsminister Kristen Michali otsus rahastamisskandaali tõttu tagasi mitte astuda pärsib teema ümber peetavat arutelu, leiab peamiselt IRLi nn kampsunite tiivast tekkinud MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik juhatuse liige, Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma.

Kolm kuud on Silvergate'i algusest möödas - kuidas olete rahul seniste arengutega Reformierakonna rahastamisskandaalis?

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik pole rahul Eestis kehtiva erakondade rahastamise süsteemiga ega ka nn Meikari skandaali tulemustega.

Esimese ja kõige tähtsama asjana on vaja vähendada erakondadele riigieelarvest antavaid toetussummasid selliselt, et neid ei saaks kasutada valimiskampaaniate tegemiseks ega võlgu elamiseks.
Erakondade ülerahastamine tekkis 2003. aasta seadusemuudatuse järel ja sellega püüdis Juhan Partsi valitsus tsementeerida tollal kehtinud jõuvahekorrad ning vältida uute konkurentide esilekerkimist.

Debatti ühiskonnas pärsib ka asjaolu, et skandaali keskmes olev justiitsminister pole tagasi astunud. Kõikjalt kumab soov piirduda kosmeetiliste muudatustega ning maandada kevadel puhkenud skandaal JOKK-olukorraks.

Politoloog Tõnis Saarts kirjutab, et Reformierakonna summutav ja teiste erakondade lahja reaktsioon rahastamisskandaalile annab kinnitust, et Eesti parteimaastik on kartellistunud - käitutakse enese-, mitte rahvakeskselt. Mil määral olete nõus hinnanguga, et kõik Eesti parlamendierakonnad on ühes pundis ja end määrinud? Kas nõustute Saartsi vihjega, et järelikult on ka teie varasemal parteil ehk IRLil sarnane patt hingel?

Raske on väga otseseid hinnanguid anda, sest erakonnad ei ole soovinud oma tegemisi avatuna hoida. Avalikkuse ees on olnud ja kindlasti tuleb veel juhtumeid, mis panevad küsima, kus on eetika ja moraali piirid.

Siiani tunnevad erakonnad end karistamatult ja rahastamise küsimuses valitseb kõigi nelja parlamendipartei vahel hämmastav üksmeel. Minu isiklik erakonnakogemus algas Eesti Talurahva Erakonnast, kes ühines sotsiaaldemokraatidega. Nende erakondade konkreetsetest rahaasjadest pole mul aimu.

Milline täiendav kontroll tuleks Eesti erakondade üle luua, et neid tasakaalustada - panna ja jätta nad taas ühiskonnast sõltuma?

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik kogunes möödunud nädalavahetusel antud teemat käsitlema. Üldkoosolek leidis, et olukorra tasakaalustamiseks tuleks ette võtta mitmeid samme, mis pole pelgalt seotud rahastamise temaatikaga. Näiteks kõrvaldada piiranguid Riigikogu valimistel nimekirjade esitamiseks, alandada erakondade moodustamisele esitatavaid formaalseid nõudmisi, taastada õigus moodustada ühingute ja erakondade valimisliite.

Ideed täiendavast kontrollist, kampaaniakulude või sularahaannetuste piirmäärast pole valed, kuid üksnes nende teostamine ei pruugi anda soovitud tulemust. Praegu on häda selles, et nn. kartellierakonnad võtavad iseendile riigieelarvest raha sellisel määral, mis pärsib ausa konkurentsi. Sisuliselt soovib see kartell Eesti poliitikamaastikku monopoliseerida, aga ühiskond ei tohi seda lubada.

Täna möödus kolm kuud Reformierakonna rahastamisskandaali ehk nn Silvergate'i lahvatamisest. Selle valguses uurib Postimehe arvamusportaal, kas erakonnad nõustuvad kriitikaga, et Eesti poliitmaastik on kartellistunud. Küsimustele vastasid kolme parlamendierakonna ning demokraatide ja Vaba Isamaalise Kodaniku esindajad. Samas jättis vastamata reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal.