Proovige kujutleda üllatuse suurust, mis võis tabada Eestis 1991. aastal neid inimesi, kes tulid augustis tagasi suvepuhkuselt mõnes metsatalus ja said alles päevi või koguni nädalaid hiljem teada, et Eesti Vabariigi iseseisvus on taastatud. Nad polnud midagi kuulnud Moskvas toimunud riigipöördekatsest ega ka järgnenust.
Suurem jagu rahvast oli istunud kui naelutatult raadiote juures. Eelmisel aastal (PM 25.07.2011) kirjutas toonane Tallinna teletorni ülem Georgi Morozov (ametis 1980–1999) Postimehes: «Mitmedki arvasid tollal, et teletorni personal ei hakka vastu ja loovutab kõik kohe sissetungijatele.
Ometi ei läinud nõnda.» Tollel ajal sõltus teletornist nii oma rahvaga suhtlemine kui ka ühendus läänemaailmaga. Sõltus seal tegutsenud inimeste kindlameelsusest ja ka kavalusest ning suhtlemisoskusest.
Ajaloos on kulgu, paljude väikeste valikute summat, ent on ka dramaatilisi päevi, millal inimeste tahe ja ettevalmistus pannakse proovile. Me võime tagantjärele rääkida sovettide sõjaväe allakäigust, ent 1991. aasta augustis oli nendegi Pihkva dessantdiviisi tankettide, mis Tallinna teletorni juurde kohale jõudsid, tulejõud kahtlemata suurem kui neil vähestel relvadel, mida Eesti inimestel oleks olnud vastu panna. Mitmes mõttes võitis hea sõna toona võõra väe. Keegi oli andnud korralduse tõkestada sõjamasinate tee raskete liivakoormatega veoautodega, mille kummid olid tühjaks lastud.
Otsustavus polnud nendel päevadel reserveeritud vähestele, vaid oli üldine. Teletorni ees, Kloostrimetsa teel, käisid Eesti inimesed ühe dessantväelastega täidetud veoauto juurest teise juurde ja küsisid sõduritelt, kas neil kodukoht on, kas neil ema on ja pruut on, ning miks nad nende juures olemise asemel ühes võõras maanurgas, püss käes, autokastis istuvad.
Ehkki kogu Nõukogude sõjaväe korraldamisel oli muu hulgas peetud silmas seda, et sõjaväelased poleks teenistuses oma kodukohas, ning inimestel oli raske kujutleda, et kohalikud NLi garnisonid võiksid olla mingilgi kombel nende liitlased, ei usaldanud putšistid Tallinnas võimu ülevõtmist neile sõjaväelastele, kes olid siin juba natukenegi aega veetnud.
Kloostrimetsa teel rääkisid inimesed Pihkva dessantväelastele edasi ka raadiost kuuldud uudist, et NLi Tallinna garnisoni juht admiral Belov ei toeta Moskva putšiste.
Eesti inimesed kaitsesid siis teletorni juures kõige tähtsamat info edastamise punkti, kasutades selleks teadmisi, mida nad said sealtsamast edastatava raadioprogrammi kaudu. Katsuge mõtteis kanda meie praeguse infoühiskonna oludesse üle ainsa massiteabekanali kaitsmine… Raske on kujutledagi, et olete kasvõi metsatalus uudistest eemal.